Talumajandus 83% taludest päriseksostetud. Sotsiaalne kihistumine maapuudus suurim probleem väljaränne Siberisse, Kaukaasiasse, Krimmi või linnadesse. Esimene maailmasõda 1914-1918 Sõjategevus Eestis hakkas 1917 sügisel. Hurraapatriotism kõik läksid rõõmuga sõtta. Vene valitsus vs Saksamaa. Mobilisatsioon Vene sõjaväkke (~100 000). 10 000 langes + haavatud. Tööjõu kvaliteet halvenes, tööjõu defitsiit tehaste häving. Mõju: kujunes Eesti ohvitserkond rindekogemusega eesti ohvitserid andsid olulise panuse Vabadussõjas, Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine andis võimaluse Eesti iseseisvumisele. Veebruarirevolutsioon 1917 Tsaar Nikolai I loobus troonist Venemaa krahhi äärel nälg, sõjaväsimus, Venemaa nõrgenemine Seadusandlik võim Riigiduumal, täidesaatev võim Ajutisel Valitsusel Autonoomia Märtsis taaskehtestas AV Soome põhiseaduse, kuulutas Poola iseseisvaks, alustas Ukraina autonoomseks muutmist.
Aasta lõpuks formeeriti neli jalaväepolku, tagavarapataljon, insenerirood ja suurtükiväebrigaad. 1917. aasta oktoobris algas nende baasil 1. eesti diviisi formeerimine. Diviisiülemaks määrati kindralstaabi alampolkovnik Johan Laidoner ja staabiülemaks kindralstaabi alampolkovnik Jaan Soots. 1918. aasta aprillis saatsid Saksa okupatsioonivõimud diviisi laiali. Rahvusväeosadesse koondati suurem osa eesti ohvitsere ja hulk rindekogemusega sõdureid, kellest kujunes Eesti armee tuumik Vabadussõjas. Esimese maailmasõja alguses ei tundnud enamik eestlasi, et neid veetaks võõrasse sõtta -- omariiklus ei olnud päevakorras, tunti rõõmu ühest maailma kiireimast majanduskasvust ja tõsiasjast, et Vene riik oli andnud eestlastele poliitilised õigused, mis tõukasid võimukaalukausse Eesti kohalikes omavalitsustes vääramatult enamusrahva kasuks. Nii pole