Toetus kaalukamale loometööle Riik ja muusika Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve Eesti kultuurikapital Hasartmängumaksu Nõukogu Rahvakultuuri sihtkapital Kultuuriministeeriumi allaasutused Toetusprogramm ,,Muusikafestivalid ja konkursid", alaprogramm ,,Noor muusik". Riik ja Filmikunst Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve Eesti kultuurikapital Hasartmängumaksu Nõukogu Eesti Filmi Sihtasutus Projekt ,,Kino tuleb tagasi" Pärimuskultuur Pärimuskultuur Kultuuripärandiks ehk pärandkultuuriks nimetatakse rahva eelnevate põlvkondade poolt loodud ja minevikku tänapäevaga ühendavate aineliste ja vaimsete väärtuste kogu. Pärimuskultuur on levinud suulise pärimuse või jäljendamise teel ning jaguneb aineliseks kultuuriks ja vaimseks kultuuriks ehk folklooriks Pärimuskultuur on mitmetahuline ja keerukas nähtus ajas ja ruumis leviv ja muutuv protsess, alati keerukam kui mistahes definitsioon.
Pärimuskultuur ja kaasaeg Pärimuskultuur on rahvuse minevik. See on levinud suulise pärimuse või väljenduse teel ning jaguneb mitmeks väiksemaks alaliigiks. Pärimuskultuuri alla loetakse rahvaluulet, -muusikat, -tantse, -mänge, -teadmiseid, -kombeid ja -oskuseid. Viimastel aastatel on peale tunginud telefonid, arvutid, muu tehnoloogia ja släng ning kiiresti muutuvas maailmas otsivad inimesed tuge oma juurtelt. Seetõttu ongi pärimuskultuur taas populaarseks muutumas. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab pärimuskultuuri digitaliseerida. Selle abil on juba jäädvustatud hulk originaalmaterjale. Tänapäeval on põimunud vanem pärimuskultuur ka meie praeguse globaalse kultuuriga. Tekkinud on laulud vanade regivärsside alusel, kuid uue meloodiaga ja vastupidi, kus on kasutatud vanema laulu sõnu ning uuendatud ja muudetud meloodiat. Metstölli laulus ,,Oma laulu ei leia ma