Ande Andekas-Lammutaja Õiguse alused Pärimisseadus Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Pärand on pärandaja vara koos kõigi õiguste ja kohustustega, mis avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral. Pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma. Pärija on isik, kes saab päranduse, kelle omandusse vara läheb. Pärandaja on isik, kes sureb ehk kelle vara läheb üle teisele isikule. Pärimisvõime on isiku võime pärida.
Õigusõpetus Juhendaja Rein Volberg Pärimisseadus Pärimine - on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule, see võib toimuda kahel viisil: * täisõigusjärglusena (universaalne õigusjärglus); * osaõigusjärglusena (singulaarne õigusjärglus). Täisõigusjärglusena läheb surnu vara üle tema pärijatele. Pärijatele lähevad üle surnule kuulunud õigused ja kohustused. Sealjuures läheb pärand üle kui tervik ning pärijate osad määratakse pärandi mõtteliste osadena. See
· kui on mitu perekonnanime, siis soovitakse ühte perekonnanime Uueks perekonnanimeks ei või anda: · ei ole sobiv oma keeruka või eesti õigekirjutusreeglitele mittevastava kirjapildi tõttu · ei tohi olla sama nime ja sünniajaga isikut · ei saa võtta sellist perekonnanime, mis on liiga laialdase kasutusega (nt Tamm, Saar, Mägi, Sepp, Ilves, Kukk, Rebane) · ei saa võtta sellist nime, mis on üldiselt kasutatav eesnimena Pärimisseadus (PärS) Hakkas kehtima 2009. Pärimisõigus reguleerib surnud isikule kuulunud vara üleminekut teistele isikutele. Pärandvaraks on varalised õigused ja kohustused. (koos varaga saab ka võlad ja muud kohustused). Poolteks on pärandaja ja pärija. Pärandajaks saavad olla ainult füüsilised isikud. Pärijad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Pärida ei saa isikuga lahutamatult seotud kohustusi ja õigusi. (pensionid ja toetused). Vara ei tohi jääda aga peremeheta.
Referaat Testamentide liigid Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31.detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad, nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandavast jääva osa suurus. Kui pärandaja
hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus) regulatsiooni. Asjaõigusseadus sätestab näiteks kohustusliku notariaalse tõestamise nõude kinnisasja omandamiseks või võõrandamiseks. Perekonnaseadus reguleerib perekonda ning abikaasasid puudutavaid varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kohustusi, lapsendamist, hooldust ning eestkostet. Seadus sätestab näiteks, et abieluvaraleping peab olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus reguleerib seadusjärgset ning testamendiga pärimist, samuti pärimislepingute sõlmimist. Testament peab olema notariaalselt tõestatud, kodune testament kehtib kuus kuud peale tegemist. Äriseadustik reguleerib ettevõtete ühinemist, jagunemist, ümberkujundamist, ettevõtjate tegevuse ning äriregistri pidamist. Osaühingu asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud.
· Tuntud isiku nime järgi ei tohi olla. · Tavatu nime muutmine: 1. Vältida kahjulikke tagajärgi. 2. Kaitsta isikunime. 3. Soov kasutada oma esivanemate nime. · Uueks perekonnanimeks ei tohi anda: 1. Hääldus raske ja keerukas. 2. Sama ees ja perekonnanimega isik. 3. Liiga laialdase kasutusega nimi. On olemas nende kohta nimekiri. Liiga paljud kasutavad seda. Levinuvad: Tamm, Sepp, Kask jne. Pärimisseadus 2009 · Kodune testament: 1. Tunnistajate juuresolekul 2. Omakäeliselt. Need mõlemad kehtivad siis kui on olemas kuupäev. Need kehtivad 6 kuud. Notariaalsel kehtib tähtajatult. · Pärimine on surnud isikule kuulunud varaliste õiguste ja kohustuste üleminek teisele isikule. Pärand ehk pärandvara varalised õigused ja kohustused. Pärandajaks on füüsilised isikud. · Testaator testamendi tegija
6 oma olemuselt pärandaja testeerimisvabaduse sisuliseks piiranguks. Ühiskonna õiguslustundest 7) Pärimisseadus jõustus 1. jaanuaril 1997. Selle alusel toimub nende pärandiasjade lähtuvalt ei peeta Mandri-Euroopa õigussüsteemides lubatavaks oma kõige lähemate isikute täielikku lahendamine, kus inimene on surnud kas 1. jaanuaril 1997 või hiljem. pärandist ilmajätmist. Nimetatud põhimõte on saanud alguse juba Rooma õigusest.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Testament ja selle liigid Tartu 2009 Testament ja selle liigid 1 jaanuaril 1997 jõustunud pärimisseadus (avaldatud RT I 1996, 38, 752) sätestab pärimise korra, st kuidas isiku (pärandaja) surma korral läheb tema vara (pärand) üle teisele isikule (pärijale). Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimis-lepingus (pärimine pärimislepingu järgi). Alljärgnevalt on käsitletud pärimist testamendi järgi, eriti testamendi liike.
annaabi.ee 
