Justinianuse õiguse järgi karistati abielu rikkunud naist kehalise karistusega ja kloostrisse saatmisega. Mees võis ta sealt kahe aasta jooksul ära tuua, kuida edasi pühitseti ta nunnaks. Dominaadi perioodil karistati kooselu orjaga surmanuhtlusega ning ori põletati elusalt. Kaua püsisid ( ka impeeriumi perioodil) isa ja mehe erilised õigused naiste üle, kes olid toime pannud abielu rikkumise. Isal oli õigus jalamaid tappa oma tütar, kelle ta on tabanud abielu rikkumiselt, ja ka tema võrgutaja, ilma et teda vastutusele võetataks. Mees ei tohtinud oma naist tappa, kuid kui tappis vihahoos, siis sai kergema karistuse. Abordi eest karistati naisi surmanuhtlusega või pagendamisega. (Pereterski lk 197) 5. NAISED RELIGIOONIS Religiooniliste toimingutega tegelemine on olnud meeste arvamuse kohaselt naistele parim ja kõige turvalisem aktiivsuse maandaja. Religiooniline aktiivsus on naistel aidanud arendada
kohalikud orjad, see Rooma õiguses ei kehti. Orja õiguslik seisund pole püsinud muutumatuna Rooma impeeriumi ajal. 12 tahvli seadused u 450 e.Kr., esimesed seadused. Kui keegi murrab orja luu, too see kaasa trahvu, vaba inimene 300 ja ori 150 (võõras ori, mitte enda=. 3. sajandil e.Kr. Lex Aquille orja tapmine/vigastamine, sel juhul kõrgeim turuhind orja kohta maksta. Iga tapmine ei too kaasa trahvi (julius Paulus kuulsaim jurist), nt kui ori tabatakse abielu rikkumiselt. Urbianus arutleb, kas alati on selge, kes on süüdi orja tapmises. Nt kui lapsed mängivad palli ja see lendab vastu habemeajaja kätt ning orja kõri lõigatakse läbi. Broculus arvas et habemeajaja süüdi, Urbianuse arvates rumal ori, kes ronis ohtlikku kohta, kus lapsed/liiklus. Justianus defineerib institutsioonides (aluseks jurist Florentinius=, et orjus rahvaste õiguse institutsioon, mille järgi vastupidiselt loodusele on üks inimene allutatud teise alla
Karinit nähti advokaat Paralepaga suudlemas, mis peale Indrek virutas Kalvile mööda nägu. Kuid sellest ehmatusid mõlemad ja Kalvi hakkas lepitust otsima. Indrek taipas millist rahulolu sellest Kalvi sai, sest tal oli naine haigevoodis ja mis võiks paremini toimida selle peale kui teise inimese õnnetus. Indrek ja Kalvi leppisid kohapeal ära ja Indrek mõtels sellele kõigele kodutee peal järgi. Indrekut valdas vastik tundmus nagu oleks ta tabanud oma naise abielu rikkumiselt. XV Karin tundis end aga seisukorra peremehena ja mõtles oma perekonna nimele. Nimelt aastate eest oleks ta tahtnud et oleks seadus mis lubab naisel soovi korral oma neiupõlve nimi alles jätta, kuid nüüd, kui Vesiroos kui Köögertal olid pankrotis, siis oli ta õnnelik et sellist seadust olemas ei ole. Karin sai ka tänu Paralepale raha, mida ta esiteks proovis erinevates õnnemängudes, et seda juurde saada, kuid see tal ei õnnestunud. Ainuke õnn