tööpõhimõtte selgituseks. Rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõte Rikkevoolu suurust mõõdab mõõtetrafo. Normaaltalitluses on faasivool I1 ja neutraaljuhtme vool I2 võrdsed, nende magnetvood võrdsed ja vastassuunalised. Summaarne magnetvoog südamikus on null. Rikke korral tasakaal rikutakse, südamikus tekib magnetvoog ning mõõtemähises indutseeritakse rikkevooluga võrdeline vool. Rikkevooluvabasti relee lahutab kaitselüliti voolukontaktid ja rikkis seade lülitatakse välja. Üldist põhimõtet kajastab kõrval olev põhimõtteskeem, kus rikkevoolukaitse on nn. normaalolekus. Joonis 3. Rikkevoolukaitselüliti ehitus Tänapäeva rikkevoolukaitselülitid valmistatakse kompaksete moodulseadmetena. See võimaldab kasutada erinevate firmade seadmeid, sest mõõdud on standardsed. Aparaadid paigaldatakse spetsiaalsetele kilbi komplektis olevatele nn. DIN liistudele
Elektromagnetvabasti Elektromagnetvabasti on lihtne, termiliselt, elektrodünaamiliselt ja mehaaniliselt vastupidav. Vabasti Elektromagnetvabastiga analoogne on sõltumatu vabasti, mis on mõeldud kaugväljalülitamiseks. Samal põhimõttel, kuid äraspidiselt töötab alapingevabasti. Vabasti elektromagneti ennistuspinge on reguleeritav 35...70 % nimipingest. Mõlemad on juurdekomplektreeritavad või sisseehitatud. Uuematel kaitselülititel on ka sisseehitatud rikkevooluvabasti, mis mõõdab lekke- ja rikkevoolu, ning selle avastamisel lahutab lüliti. Kaitselüliti Kaarekustuti ülesanne on elektrikaare kustutamine. Kaarekustuti määrab kaitselüliti piirlahutusvõime. Kere külge on kinnitusdetailidega paigaldatud loetletud põhisõlmed, samuti ühendusklemmid. Kere on tugevast isoleermaterjalist. See tagab aparaadi kaitse vigastuste ja ümbruse mõjude eest ja väldib inimese kokkupuute pingestatud osadega. Kaitselüliti põhilised tunnussuurused
annaabi.ee 
