ligikaudu ühesuguseks, on pinge maa suhtes ligikaudu pool juhistiku faasipingest. 7. Elektrilöögiohu vähendamiseks peab kaitse rakenduma võimalikult kiiresti. Näiteks kui juhistiku nimipinge maa suhtes U0 = 230 V, peab kantavate elektritarvitite väljalülitamine toimuma vähemalt 0,4 s jooksul, statsionaarsete tarvitite ning pea- ja rühmatoiteliinide väljalülitamine 5 s jooksul. Kaitse rakendumiseks tuleb täita tingimus ZS Ia U0. 8. Rikkesilmuse takistus ZS koosneb siin toiteallika, faasijuhi ja PEN-juhi takistusest. 9. Rikkekoha takistus loetakse nulliks ja voolu võimalikku hargnemist maasse ei arvestata. Takistuse arvutamisel tuleb üldjuhul arvestada nii päri- kui ka vastu- ja nulljärgnevusega aktiiv- ja induktiivtakistusi. 10. Takistuse mõõtmisel kasutatakse näivtakistusmõõturit. Linnaelamute, äri- ja haldushoonete juhistikes on rikkesilmuse takistus 300 m ning maaelamutes ja
puudutamine, kui selle kaitseisolatsioon on riknenud. 4. I klassi elektritarviti kere puudutamine isolatsioonirikke korral, kui kaitsejuht (näiteks painduvas ühendusjuhtmes) on katkenud. 5. I klassi elektritarviti kere puudutamine, kui kaitsejuht on ekslikult ära vahetatud faasijuhiga (näiteks lülitis, pistikupesas või pikendusjuhis). 6. I klassi elektritarviti kestvalt pinge alla jäänud kere puudutamine, kui TN-juhistiku rikkesilmuse takistus on nii suur, et liigvoolukaitse ei rakendu (näiteks lisa-pikendusjuhtmete kasutamisel või halbade kontaktühenduste korral). 7. Elektriseadmete kasutamine , kui inimene, seade või mõlemad on ühenduses veega (näiteks juuksefööni kättevõtmisel vannis). 8. Tuleoht, mis võib tekkida juhtmestiku kontakt- liidete, harukarpide ja pistikupesade isolatsiooni halvenemisel (väikese, kuid kauakestva rikke- voolu tekkel).
harundi loppu voi sellest maksimaalselt 200 m kaugusel. Jaotussusteemi kaitseseadmete omadused ja ahela naivtakistused peavad olema sellised, et toite valjalulitamine toimuks etteantud aja jooksul. See peab olema tagatud ahela mistahes punktis toimuva luhise korral, mis tekib faasijuhi ja kaitsejuhi voi pingealti juhtiva osa vahel, vaikese naivtakistuse kaudu (nn metallilise luhis korral). Samaaegselt peab olema taidetud jargmine tingimus: Zs x Ia Uo Kus Zs on rikkesilmuse naivtakistus, mis koosneb pingeallikast, faasijuhist kuni rikkekohani ning kaitse- voi PEN-juhist rikkekoha ja vooluallika vahel. Ia on vool, millega kaitseseade rakendub automaatselt soltuvalt nimipingest Uo ettenahtud aja jooksul voi enimalt 5 sekundi jooksul. Uo on nimipinge maa suhtes. Nõutavad lühisvoolude suurused olenevad lisaks ettenahtud valjalulitumisajale veel kaitseseadme nimivoolust ja tuubist.
on suuremad kui IT-juhistikus. TT-juhistike suurim eelis teiste juhistike ees seisneb kõrges elektriohutusastmes, kuna maaühenduskaitsena kasutatakse rikkevoolukaitselüliteid ning puutepinge on TT-juhistikus kõrgem kui TN- juhistikus mis võib küündida faasidevahelise pingeni. Siiski Eestis ei ole TT- juhistikud peaaegu üldse kasutust leidnud. TN-juhistik Kaitsejuhi ühendamine neutraaljuhiga tagab rikkesilmuse väikese takistuse, mis tekitab liigvoolukaitseseadmete kiire väljalülitumise rikete ja lühiste korral. Kaitsejuhti on vaja kaitseaparaatide rakendumiseks. · Rikkevoolukaitselüliti kaitseb isolatsioonirikke korral. Eesmärgiks on kaitsta inimesi elektrilöögi eest. · Automaatkaitselüliti kaitseb lühiste ja liigkoormuste korral juhtmeid sulamise eest katkestades lühisvoolu rikkesilmuses. Juhtmete ristlõige ja kaitseseaparaadid peavad olema omavahel sobitatud.
annaabi.ee 
