Rikkekoodid Rikkeotsingul tuleb alustada alati kontrollida rkkekoodide olemasolu. Kui on palju rikkekoode, tuleb need ülesse kirjutada ja mälust kustutada. Seejärel teha kontrollsõit ja vaadata, milline rikkekood salvestub esimesena. Nii saab välja selekteerida sellised rikked, mis on tekkinud teistest riketest. Tasub meeles pidada, et rikkekoodid on salvestatud seadiste signaalide ja juhtploki arvutustulemuste loogilisel võrdlemisel. Rikkekoodidel on suunav tähendus ja ilma seadist tegelikult kontrollimata ei saa see olla seadise vahetamise aluseks. Lülitusaja kontrollimine Käiguvalitsa liigutamisel N asendist R või D asendisse toimub käigu sisselülitus peale väikest viivitust. Normaalse lülitusaja pikkus on D asendis 1s ja R asendisse 1,5s. Pikem lülitusaeg viitab käigukastisisestele õlileketele ning siduri- ja piduriketaste ulumisele. NB! Testi eelduseks
sellised mis rikke signaallampi põlema ei panegi. Juhul kui rikkekoode on palju, tuleb need üles kirjutada ja mälust kustutada. Seejärel teha kontrollsõit ja vaadata milline rikkekood salvestub esimesena. Nii saab välja selekteerida sellised "viirastusrikked", mida tegelikult ei olegi, mis on tekkinud teiste rikete mõjutusest. Tasub meeles pidada, et rikkekoodid on salvestatud seadiste signaalide ja juhtploki arvutustulemuste loogilisel võrdlemisel. Rikkekoodidel on suunav tähendus ja ilma seadist tegelikult kontrollimata ei saa see olla seadise vahetamise aluseks. On juhuseid, kus auto rikkekoodi ei näitagi või viitab rikkekood hoopis valele seadisele. Seetõttu tuleb rikkekoodi põhjal määratud rikkis seadis mõõtmise teel üle kontrollida. Mõõtmist tuleb alustada töötava seadise toitepinge- ja maandusahelate pingelangude kontrollimisest.
annaabi.ee 
