oma varanduslikult ja õiguslikult piiskopkondade vahel. seisundilt enam- vähem *linnas oli võimuorganiks raad. võrdsed.Tähtsamad küsimused arutati ühiselt rahvakoosolekutel. *Eraomanduse kasvuga kaasned varanduslik ebavõrdus. Rikkamateks said esmajoones küla- ja kihelkondade vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positisioon. *majandus *suur osa vajalikke töö- ja tarberiistu, *põlluharimisviisid *Olulisimaks majandusharuks oli (põllumajandus, ehitisi, rõivaid, liiklusvahendeid ja tööriistad samad. põllumajandus, sellega tegelesid sisuliselt
Kohtupäev. Samuti peavad sellised usuhullud maist elu täiesti mõttetuks ning leiavad, et ülim õnn on teenida jumalat kõrbes, tsivilisatsioonist väljas pool. Lihtsurelikke, kes eneseohverdust maavälisele jõule vajalikuks ei pea, peavad nende elu tihti masendavaks ateisti jaoks pole eriti normaalne mote minna jumala eest kõrbe surema. Usklikud peavad end tihti maailma kõige paremateks, õnnelikemateks ja rikkamateks inimesteks maailmas ning võiks öelda et mõneti on neil õigus. Need, kes kummardavad midagi kõikvõimast mõistuse piires, on talitsetumad ja heatatlikumad teiste suhtes. Ristiusulised on töökad, kokkuhoidvad ning tolerantsed peaaegu igasuguste persoonide suhtes. Jeesus Kristus ütles oma mäejutluses, et kõige õndsamad on need, kes on sõbrad kõigile, ka oma vaenlastele. Sellest põhimõttest lähtudes, on tema pooldajad meeldivad, armastavad ja stressivabad
Alles oli veel Nisu, oder, hernes, kaer. Lõuna-eestis kasvatati kanepit, hakkas levima kolmeväljasüsteem. Käsikivi kasutusel. Rukkikasvatuse Levik, hapendatud taignast tehtud leib. Tegeleti vahenduskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodav kaup oli hõbe, pronks, raud, sool... vastu Viidi karusnahka ja vaha. Eestis oli 8 maakonda milles oli 45 kihelkonda. Tähtsamaid küsimusi arutati rahvakoosolekutel, eraomanduse kasvuga Kaasnes varanduslik ebavõrdsus, rikkamateks sais esmajoones küla ja kihelkondade vanemad. Relvastuses tähtsal kohal Olid odad, kilbid.
ühesugused tarbimistrendid levivad üle maailma, teatud brändide tarbimine on muutunud elustiiliks. Globaalset tarbimiskultuuri on lihtne levitada kiiresti üle maailma, see omakorda toidab rahvusvahelisi ettevõtteid kui tootjaid. Meedia globaliseerumine CNN, MTV, Star Television, jne. USA filmid, muusika DVD jne vallutavad kogu maailma. · Globaliseerumise head ja halvad küljed Üldjoontes globaliseerumise tulemusena rikkad muutuvad veel rikkamateks ja vaesed vaesemateks, kuna rikaste tulud järjest suurenevad. Rikkad riigid kasutavad vaeseid oma huvides ära (kuigi nad ka aitavad neid). ÜRO inimarengu aruanne võtab asja kokku nõnda: "Globaliseerumise suurimad hüved on langenud väheste õnnelike osaks." Enim on võitnud Ida-Aasia, vähem Lõuna-Aasia. Ameerika ja Lähis-Ida on vaevalt muutunud ning Must-Aafrika kaotanud. Ka USAs on rikkus uuesti hakanud kogunema väheste kätte.
tulnud. Lastele anti mitmekülgne haridus, polises tegutsesid filosoofid, teadurid, kirjanikud. Elu võis Ateenas küll peenem olla, kuid teistele riikidele jättis see nõrga ning isegi ara mulje, mistõttu linna rünnati üsna kergemeelselt. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Kaubeldi aktiivselt erinevate rahvastega, võeti neilt tollimakse, vermiti münte - ühiskonda iseloomustas avatus. See muutis ateenlasi küll materiaalselt rikkamateks, kuid samas ka kaitsetumateks. Avatud ühiskonnas oleks olnud hädavajalik teha suuremaid pingutusi linna kaitse arendamiseks. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud. See seadus ei mõjutanud sealset majandust, mis oli niikuinii täiesti sõltumatu, kuid hoidis väljas võõrad ideed ning jättis neile rünnakutes üllatusemomendi, sest keegi ei teadnud väga täpselt mis Spartas toimub. Spartat varjasid ka
Rahvakoosolekud ja ülikud: · XI-XII sajandil oli valdav osa rahvast vabad inimesed, kes olid oma varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. · Tähtsamaid küsimusi arutati rahvakoosolekul. · Üheskoos rajati linnuseid. · Ühisvalduses olid karja- ja heinamaad · Põllumaa oli arvatavasti oli juba arvatavasti üksikperede kasutuses e eraomanduses. · Eraomanduse kasvuga kaasnes varanduslik ebavõrdsus. Rikkamateks said esmajoones küla- ja kihelkondade vanemad arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon (Lembitu, Lembitu küla) Elamud ja külad: · Elamutüübiks oli rehielamu. · Talud paiknesid enamasti lähestikku ja moodustasid küla. Vastavalt maastiku iseärasusele levisid erinevad külatüübid: sumbkülad (Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis), ridakülad (Ida-Eestis), hajakülad (Lõuna-Eestis) Kihelkonnad ja maakonnad:
1. Esimesed tsivilisatsioonid, viljaka poolkuu piirkond Tsivilisatsioonid tekkisid siis kui oli üle mindud viljelusmajandusele. 5 aastatuhande vältel ilmnesid kõigepealt muutused Mesopotaamias, kus kerkisid esile tuhandete elanikega linnad. Elanikud rajasid põldude niisutamiseks kanaleid, kasutasid ratasveokeid, hankisid metalle kaugetest mägipiirkondadest. Kujunes piltkiri(majanduslikuk arvepidamiseks),ühiskondlik tööjaotus, jaguneti ühiskondlike positsioonide kaupa vaesemateks ja rikkamateks. Valitseja pidi olema võis rääkida riigi tekkimisest. Ühiskonna areng oli jõudnud tsivilisatsiooni staadiumisse. Viljaka poolkuu piirkond-sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatusek solid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt
novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" märtsist juunini. Riigi tekkimine (lk 64) Tööjõu ohjamisega tegelesid kohalikud pealikud. Algul elasid egiptlased sugukondadena. Kuid sugukonnal oli raske kaevata kanaleid vajaliku põllupinna niisutamiseks. seepärast hakkasid sugukonnad liituma ja moodustusid suuremad hõimud ehk noomid. Selliseid noome oli Egiptuses umbes 40. Igal noomil oli oma nimetus: Kull, Ussimäe, Shaakal, Jänes, Must lehm jt. Osad pered muutusid rikkamateks ja nende all hakkasid tööle orjad jt. Nii said noomid suurteks ja võimsateks ning noomide pealikeks hakkasid nomarhid. Noomid olid nagu väikesed iseseisvad riigikesed. Aja jooksul liideti piirkondi suuremateks ning lõpuks jäid alles põhjapoolne Alam- Egiptus ja lõunapoolne Ülem-Egiptus. Need liideti 3100 aastat eKr üheks riigiks ning ühtne riik oli vaarao võimu all. Selliseid sõltumatuid linnriike nagu Mesopotaamias ei tekkinud Egiptuses kunagi
Metsmesindus. Küttimine ja kalapüük. Hiljem: käsitöö ja kaubandus. Varanduslik ja õiguslik seisund Vabad inimesed olid Eestis õiguslikult ja varanduslikult enam-vähem võrdsed. Tähtsamaid küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel. Ka tehti koos suuremaid töid. Hiljem kaasnes eraomanduse kasvuga varanduslik ebavõrdsus. Mõned rikastusid sõjakäikude ja kaubanduse teel, tuues sõjavange ka sulasteks. Rikkamateks said külade ja kihelkondade vanemad arukamad ja mõjukamad mehed, kel oli kõrgem ühiskondlik positsioon. Neist hakkas kujunema teatud ülikkond. Sõjaline tase ja suhted naabritega Suhted naabritega olid eestlastel üldiselt rahumeelsed. Aeg-ajalt tuli ette vastastikkusi sõja- ja röövkäike. Hiljem tõsines olukord riiklike ühendustega seoses. Eestlastel oli rohkem konflikte leedulaste ja latgalitega, kus näisid kannatavat latgalid. Soomlaste, karjalaste ja kurelastega olid
o Lõuna-Eestis künklikul maastikul olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kaugemal. o XIII saj alguses oli Eestis u 45 kihelkonda ja 8 maakonda. o Muinasaja lõpul oli märgatav mõningate maakondade ühistegevuse tendentsid mis viitavad riikluse kujunemise algelisusele. o Eraomdi kasvuga kaasnes varanduslik ebavõrdus. o Rikkamateks said esmajoones küla ja kihelkondade vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon. Hakkas kujunema ülikkond e vanemad. (Lembitu küla) o Suhted naabritega olid rahumeelsed, tehti aega ajalt vastastikke rööv ja sõjakäike. o Eestlaste relvastuses oli tähtsamail kohal oda- viskeoda ja torkeodad. Ratsasõdalased omasid arvatavasti mõõku, sõjakirvest ja nuia. Kaitserevastuses olid muidugi kilbid, vibu kasutati vähem
annaabi.ee 
