sellega ka piirduda. 3 1. VÕLAÕIGUSSEADUSE OSAD Võlaõigusseadus koosneb 11nest osast, mis omakorda jagunevad peatükkideks, jagudeks ja jaotisteks. Kokku on seaduses 1068 paragrahvi. 1.1 Üldosa Antud osa keskendub üldsätetele, milles kirjutatakse seaduse kohaldamisest, võlasuhte mõistest ja võlasuhte tekkimise alustest. Võlasuhe võib tekkida näiteks lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. Teine peatükk räägib lepingutest. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste
Eestis reguleerib mõlemaid võlaõigusseadus. Võlaõiguse valdkonnaga puutub teadlikult või mitteteadlikult kokku iga inimene Võlasuhe on õigussuhe Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Enamik õiguslikke vaidlusi on seotud just lepinguliste suhetega. Väga oluline on püüda sõnastada lepinguid selliselt, et oleks üheselt arusaadav osaliste tahe, õigused ning ka kohustus. Korrektselt valmistatud leping aitab vältida edaspidiseid vaidlusi.
Võlaõigus (üldosa) Eliise Kass Tartu Kommertsgümnaasium 11.A 2013 Mis on võlaõigus? Võlaõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib lepingulisi ja lepinguväliseid võlasuhteid. Põhjused tekkeks Lepingust Kahju õigusvastasest tekitamisest Alusetusest rikastumisest Käsundita asjaajamisest Tasu avalikust lubamisest Jagunemine Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale).
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale).
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud
Võlaõigus Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või täita kohustus ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida : 1)lepingust; 2)kahju õigusvastasest tekitamisest; 3)alusetusest rikastumisest; 4)käsundita asjaajamisest; 5)tasu avalikust lubamisest; Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Tüüptingimus Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud. Koduukseleping
Kipume unustama põhiväärtusi ja minu arvates on see üks kahetsusväärsetest põhjustest, miks meie inimkond liigub oma huku suunas. Samas julgen väita, et on ka palju neid õnnelike inimesi, kes selles maailmas, kus enamikele loeb ainult materiaalne vara ja kindlustatus, suudavad elada ilma hunniku raha ja kibestumiseta. Raha ja rikastumine on läbi aegade olnud paljudele eestlastele väga oluline. Oleme alati olnud kütkestatud kiirest rikastumisest. Praegusaegsed inimesed ei erine minu arvates eriti Andrus Kiviräha romaani ,,Rehepapi" tegelastest Imbi ja Ärni, kellede jaoks oli samuti oluline võtta sealt, kust vähegi võtta annab ja sealt ka võimalikult. Võrdleksin neid kahte veidikene lihtsameelset vanakest, kes üritasid muu parema kraami puudumisel rehepapp Sanderi majaukse ja hunniku küttepuid minema viia, tänapäeva SMS-laenufirmadega, kes
lahjendatud veini. Nüüd aga leppis ta üksnes piimaga. Ta tegeles hilisööni oma paberitega, jäi tugitooli, ärkas vara ja tegeles oma paberitega edasi. Üks jesuiit tõi talle "kindla ravimi". Leibniz jõi selle kiiresti ära ja oleks valu pärast peaaegu karjatanud. Ta suri arstimist mürgitatuna tunni aja pärast. Tema ainus pärija oli õepoeg pastor Leffler. Kui Leffler 16 000 taalrise pärandusega koju saabus, rõõmustas tema naine ootamatust rikastumisest nii, et sai ajurabanduse ja suri. Tema sündimise ajal oli 30ne aastane sõda lõpule jõudmas. Maa oli laastatud, linnad ja külad täielikult varemetes, inimesed tapetud, metsadesse põgenenud või taudidesse surnud. Poisi noorusaastad olid tulvil õuduslugudest, mis täiskasvanute jutustustes nagu elavaiks muutusid. Neid tingimusi peab arvestama, et mõista Leibnizi mõtteid ja ettepanekuid. Kas ei põhjustanud just värsked muljed hirmutegudest soovi saavutada rahu
loob trupi jaoks farsse). 1658 naaseb trupp Pariisi ja pälvib kuninga soosingu. Moliere töötab autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Moes olid jandid / farss. Kogu koomika seisnes intriigis ja situatsioonikoomikas. ,,Naeruväärsed eputised" esimene edukam komöödia, intriig tagaplaanil ja karakter esiplaanil. Peale seda teost hakati rohkem analüüsima kombeid. 1164 lavastas komöödia ,,Tratuffe" 3 esimest vaatust. Teos räägib rikastumisest petmise teel. 1669 sai loa kõigi 5 vaatuse etendamiseks. Veel olulisi näidendeid: ,,Misantroop" armukadedusest. ,,Arst vastu tahtmist", ,,Ebahaige", ,,Kodanlasest aadlimees" menukamaid teoseid, koomika väärib tähelepanu, palju erinevat sõnavara. 1673 suri ootamatult laval, etenduses ,,Ebahaige". Kirik ei lubanud pühasse mulda (surnuaia müüridesse) teatriga seonduvaid inimesi matta, aga Moliere siiski sai kuningas Louis XIV käsul. 1886. A
Võlaõigusseadus sätestab reeglid võlasuhetele. Toob välja levinumad lepingud, lepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Võlasuhe lõpeb: 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale;
Võlgnik (deebitor) kes on kohustatud teatavaks teoks või teost hoidumiseks. Võlausaldaja (kreeditor) kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavat käitumist. Võlasuhetes tuntakse isikute paljususe mõistet. Võlasuhtest omandab suhte üks pool võlausaldajana õiguse nõuda võlgnikult teatud sooritust. Sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2. õigusvastaselt kahju tekitamisest; 3. alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muul seaduses ettenähtud alusel. Kõige sagedamaks võlasuhete tekkimise aluseks on leping. Lepinguline võlasuhe erineb teistest võlasuhetest selle tahteline iseloom. Võlasuhteid iseloomustab relatiivsus, mis tähendab, et võlasuhe saab tekkida ainult poolte vahel ning kolmandad isikud, kes lepingut täidavad või osalevad mõne muu õigusliku seose
üha enam vetikate õitsemist ja mille tagajärjel Peipsi järve veekvaliteet üha halveneb (Kalad Peipsi vetes, 2003). Kuid Peipsi järve kalastikku ohustab siiski kõige enam järve eutrofeerumine. Pikaajaliste andmeridade analüüs näitab, et Peipsi järv rikastub toitainetega jätkuvalt, mida on näha esmalt vee fosforisisalduse tõusus järve lõunapoolsetes osades (K. Kangur & Möls, 2008, cit. Hein, 2008). Toitainetega rikastumisest tingitud muutustele keskkonnas järgneb suurema või väiksema ajalise muutusega, kalakoosluse liigilise koosseisu väljavahetumine (Servala jt, 2000, cit. Hein, 2008). Eutrofeerumine mõjutab kalade toiduga varustatust, saagi kättesaadavust, sigimise edukust, aga ka nende kasvu ja suremust. Samuti võib eutrofeerumine põhjustada kalade lämbumist (Willemsen, 1980, cit. Hein, 2008). Kalad on seetõttu märgatavalt kannatanud, järve kallastel on olnud kohati näha hulgaliselt väikesi
1. Mis on võlasuhe ja kuidas see tekkib? Vastuse koostamisel põhjenda seda konkreetse õigusnormiga? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isiku ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2. õigusvastaselt kahju tekitamisest 3. alusetust rikastumisest 4. käsundita asjaajamisest 5. tasu avalikust lubamisest 6. muul seaduses ettenähtud alusel 2.Vanaisa Jüril on kena õunaaed, kuid vanaduse tõttu ei ole ta võimeline selle eest enam ise hoolt kandma. Ta otsustab õunaaia anda oma naabri Maia hoolde. Maia maksab Jürile iga kuu selle eest tasu. Maial on lubatud kõik õunad endale jätta. Lisaks on Maial õigus soovi korral ka kõik õunad maha müüa ja tasu selle eest endale jätta.
Võlasuhte mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1. Lepingust 2. Kahju õigusvastasest tekitamisest 3. Alusetust rikastumisest 4. Käsundita asjaajamisest 5. Tasu avalikust lubamisest 6. Muust seadusest tulenevast alusest Põhi- ja kõrvalkohustused Lähtudes lepingulise kohustuse tähtsusest võlausaldaja jaoks ja kasutatavatest õiguskaitsevahendistest rikkumise korral, võib jaotada kohustused põhikohustuseks ja kõrvalkohustuseks. Kohustuste liigitamine põhi- ja kõrvalkohustuseks on oluline siis, kui pooled on kohustatud lepingu
valdkondade üle (ka ühiskonnas valitsevate ideede ja väärtuste üle) · Mis on postmodernistliku paradigma sisu? Kõiges valitseb paljusus, "piire pole" (anarhia?). J.-F. Lyotard (1924-1998) iseloomustab postmodernismi kui suurte jutustuste (metanarratiivide e emantsipatsiooninarratiivide) kadumist ja väikeste (mikro)narratiivide aega. Kaovad jutustused inimmõistuse progressist, vabaduse kasvust, rikastumisest teaduse ja tehnika kaudu. Pöördutakse tagasi klassitsismi juurde (eriti kunstis), tegeletakse mikronarratiividega. (Rolf Jensen "Unelmate ühiskond"). Postmodernism sotsioloogias tähendab ka seda, et hakatakse tähelepanu pöörama kontekstile, foonile, mis annab igale sotsiaalsele faktile ainulaadse tähenduse. Siit ka arusaam, et tõlgendusi võib olla palju, need sõltuvad uurija väärtussüsteemidest, kultuurist jne ning kontekstist, mille uurija valib.
see on üks neist riikidest. NB! Kokkulepe välistatud • Keskkonnakahju puhul kohaldub üldsäte või hageja valikul kahju põhjustanud sündmuse toimumise riigi õigus • Intellektuaalomandi rikkumise puhul kohaldub selle riigi õigus, mille jaoks kaitset taotletakse. Ühenduse õiguse rikkumise puhul võib kohalduda ka rikkumise toimepanemise riigi õigus. ALUSETU RIKASTUMINE • Kui alusetust rikastumisest (AR) tulenev LV võlasuhe tugineb poolte vahel olemasolevale lepingust või KÕT-ist tulenevale suhtele, kohaldatakse nimetatud suhtele kohalduvat õigust • Kui üldsätet ei saa kohaldada, ja poolte harilik elukoht on samas riigis, kus AR-i põhjustanud sündmus toimus, kohaldub selle riigi õigus • Kui ka eelnevat sätet ei saa kohaldada, kohaldatakse AR-i asetleidmise riigi õigust
(edaspidi nimetatud Võlgnik), keda nimetatakse edaspidi Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: Märkus: Näidis on üks võimalik kokkulepe garandi ja võlgniku vahel, millega sätestatakse poolte kohustused ja garandi tagasinõudeõigus võlgniku vastu, kui garant täidab garantiist tuleneva kohustuse. Garandi tagasinõue võib tuleneda ka, olenevalt garandi ja võlgniku suhtest, käsunduslepingust, samuti alusetust rikastumisest või volituseta asjade ajamisest. 1. Garantii andja poolt võetud garantiikohustus 1.1. Garantii andja on andnud Võlgniku taotlusel __.__________________.a garantiikirja nr ________ (edaspidi nimetatud Garantiikiri), millega on võtnud _______________ (Juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees-ja perekonnanimi ning registrikood või isikukood) (edaspidi nimetatud Võlausaldaja) ees kohustuse täita Võlgniku kohustus juhul, kui Võlgnik ei täida nõuetekohaselt Võlausaldajaga __
1. Põhikohustuse täitmine 2. Kõrvalkohustuste täitmine 3. Kaasaitamiskohustused 4. Hoolsuskohustus Nõuete kontrollimise järjekord Kui võimalikke nõudeid on mitu, tuleb neid kontrollida järgmises järjestuses: 1. Lepingust tulenevad nõuded 2. Lepingusarnastest õigussuhetest tulenevad nõuded (nt: culpa in contrahendo, käsundita asjaajamine) 3. Asjaõiguslikud nõuded 4. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad nõuded 5. Alusetust rikastumisest tulenevad nõuded. Kõige olulisem on jälgida kaasuse teksti ja esitatud küsimusi. Kaasuse lahendamisel tuleb välja tuua probleemid, leida kohaldatavad normid ja põhjendada nende rakendusviisi ning seda juriidiliselt argumenteerida. Analüüsida tuleb iga juriidilist tähendust omavat fakti ja väidet. Tuleb osata eristada nn tarbetut infot asjaoludest, millel on lahenduse seisukohalt oluline tähendus. Ei tohi kaasuse teksti korrata ega seda laiendada faktidega, mis tekstis toodud ei ole
kaasvaldus- mitu valdajat, kes valdavad asja kas ühiselt või reaalosade kaupa, mitte aga mõtteliste osadena 73. Valduse kaitse omavoli vastu. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kaitsefunktsioon: a) kaitsenõuded valduse rikkumise ja äravõtmise vastu; b) eelmise valdaja kaitsenõue praeguse valdaja suhtes; c) kahjutasunõue (valdus kui "muu õigus") d) nõue alusetust rikastumisest (valdus kui sooritusese) 74. Omandi mõiste ja liigid. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadustega või teiste omanike õigustega. LIIGID: Ainuomand- omand kuulub ainult ühele inimesele. Ühisomand(sh eraldi korteriomand)- on mitmele isikule üheaegselt kuuluv kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand; nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara
(õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. VÕS § 3. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 2/ 9 Võlaõiguslikud kokkulepped kinnisasja kasutamiseks Üldsätted Võlasuhte mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha
lubatud teo tegemise eesmärgil ja tasu lubanud isik ei võta tasulubadust tagasi, peab ta arvestama võimalike tagasinõuetega lepingust tuleneva nõude kõrval. Kuivõrd tasu maksmine ei kujuta endast tehingut (tegemist on sooritusega), siis ei anna TAL tehingu tühistamiseks alust see, et tasu maksti isikule, keda tasu lubanud isik pidas ekslikult teo teinud isikuks. Tasu lubanud isik ei vabane sellisel juhul tasu maksmisest teo teinud isikule, kuid tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue tasu õigustamatult saanud isiku vastu. Tasulubadust ei saa tagasi võtta põhjusel, et tasu lubanud isik pole rahul tehtud teoga. Teo tegemine ning tasunõude sissenõutavaks muutumine Nagu eespool öeldud, on tasunõude tekkimise teiseks eeldus tasustada lubatud teo tegemine pärast TAL tehingu tegemist, kui TAL tehingus ei ole ette nähtud teisiti. Tegu tuleb teha enne tasulubaduse tagasivõtmist või muutmist. Võib esineda olukordi, kus soovitud teo teevad mitu isikut eraldi
Võlaõigussuhetes rakendatakse hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Hea usu põhimõte (VÕS § 6) võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma lähtudes hea usu põhimõttest. Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7) võlaõigussuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3) Lepingust Õigusvastaselt kahju tekitamisest Alusetust rikastumisest Käsundita asjaajamisest Võlaõigussuhtes on alati kaks poolt: Võlgnik (deebitor) isik, kes on kohustatud teatavaks teoks või teost hoiudumiseks. Võlausaldaja (kreeditor) isik, kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavalt käitumist. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (VÕS §8).
VÕS § 639 lg 2 teise lause järgi peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamatult teatama. Ainult teatamiskohustuse täitmisel on töövõtjal õigus nõuda eelarvet ületava tasu maksmist lepingutingimuste alusel. Kui töövõtja ei teata tellijale eelarve olulisest ületamisest viivitamatult, siis on tal tellija vastu üksnes alusetust rikastumisest tulenev hüvitisnõue. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude suuruse kindlakstegemisel ei ole pooled seotud lepingus 9 kokkulepitud tariifidega. VÕS § 639 lg 2 kolmanda lause puhul on alusetu rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel oluline eelarvet ületava töö keskmine kohalik turuväärtus.
isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ja võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhte sisuks võib olla ka ühe poole kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega (võlasuhe võib sellega ka piirduda). Võlasuhe võib tekkida: Lepingust Kahju õigusvastasest tekitamisest Käsundita asjaajamisest Tasu avalikust lubamisest Alusetust rikastumisest Muust seaduses sätestatud alusest Lepinguõigus LEPING on tehing 2 või enama isiku vahel, millega üks pool kohustub või pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (tekib kohustus, mida tuleb täita kindlaksmääratud viisil). Tehing on toiming või omavahel seotud toimigute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (otsene- sõnaselge avaldus
rikastunud, on ta ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. (3) Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. § 151. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg (1) Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. (2) Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1
3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? A müüb B-le asja (kohustustehing + käsutustehing). Oletame, et mõlemad tehingud on tühised. A-l võimalik esitada asjaõiguslik vindikatsioonihagi. Lisaks on tal võimalik esitada ka alusetust rikastumisest tulenev nõue (soorituskondiktsioon) 1028 lg .. / 1032 lg 1. * Kui esitab alusetu rikastumise alusel, siis ei pea tõendama omandiõigust (äkki oli asja omanik hoopis C?). Oletame, et kohustustehing tühine / käsutustehing kehtib. * Enam vindikatsioonihagi ei saa esitada. * => Soorituskondiktsioon peamiselt mõeldud nendeks juhtudeks, kus käsutustehing kehtib.
rikastunud, on ta ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. (3) Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. § 151. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg (1) Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. (2) Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1
Valitsus (linna-, valla-) määrus korraldus 1. Võlasuhte mõiste. Võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused:võlasuhe võib tekkida: *lepingust *kahju õigusvarasest tekitamisest *alusetust rikastumisest – pangaarvele tekib raha *käsundita asjaajamisest – naaber parandab naabri katust, et vihm sisse ei sajaks *tasu avalikust lubamisest – ajalehes leiutasu millegi leidmise eest *muust seadusega tulenevast alusest – tellin mingi toote tasuta, aga 2., 3., 4. On raha eest juba 2. Tehingu mõiste ja tunnused. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja –kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingu tunnused:
kohtuhüpoteegi), mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina (AÕS § 363, lõige 1). 37.Mis on võlasuhe ja millest see tekib? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 2, lõige 1). Võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest (VÕS § 3). 38.Kes on võlgnik, kes võlausaldaja ? Võlgnik on kohustatud pool võlasuhtes, võlausaldaja on pool, kelle suhtes võlgniku kohustused kehtivad. Võlgnik on tüünäitena raha laenaja, võlausaldaja see, kes raha laenas ja vastavalt kokkuleppele tahab seda raha mingil kindlaks määratud ajal ja koguses tagasi. 39.Mis on eelleping?
katkemine (VÕS § 158 lg 1) c) Alusetu rikastumise vastuväide – õigusliku aluseta antud võlatunnistuse täitmisest saab vabaneda Võlgnik saab nõuda võlatunnistuse tagastamist, kui see on antud õigusliku aluseta VÕS § 1028 lg 1 järgi. Võlgnik peab tõendama, et võlatunnistusega antud kohustust ei ole olemas, kohustust ei tekkinud või on see ära langenud Konstitutiivse võlatunnistuse alusel esitatud nõude rahuldamata jätmiseks peab esitama vastuhagi ja alusetust rikastumisest tuleneva tagasinõude Deklaratiivne võlatunnistus a) Võlatunnistuse enda (seonduvad võlatunnistuse kehtivusega) ja sellest tuleneva nõude maksmapaneku suhtes esitatavad vastuväited (nõude aegumine, tähtajalisus tingimuslikkus) b) Võlatunnistuse aluseks olevast võlasuhtest tulenevad vastuväited Deklaratiivse võlatunnistuse alusel esitatud nõude rahuldamata jätmiseks ei pea esitama vastuhagi ega alusetust rikastumisest tulenevat tagasinõuet
Pettus on see kus tehingu üks pool viib teise poole oma tehingusse eksimusse. Esitab teadavalt valeandmeid. Ähvardus ja vägivald surve avaldamine isikule, et isik teeks teatava tehingu. Tähtaeg - kindlaks määratud ajavahemik Tähtpäev konkreetne kuupäev VÕLAÕIGUS Üldosa ja eriosa. Lepinguõigus ja lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhe võib tekkida järgmiselt: lepingust kahju õigusvastase tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundite asjaajamisest. Lepinguline võlasuhe tekib poolte kokkuleppel, lepinguväline tekib poolte kokkulepeta. Mittetäielikud kohustused: võlgnik võib täita aga mille täitmist võlaosutaja nõuda ei saa. Lepinguõiguses on aluspõhimõtted, millele lepingiõigus rajaneb. Era autonoomia Privaatne autonoomia Lepingu vabadus kas sõlmida leping või mitte? Keda valida teiseks lepingupooleks? Missugune leping sõlmida? Otsustada lepingu tingimuste üle.
sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. 395. Milline on kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev aegumistähtaeg? Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. 396. Milline on alusetust rikastumisest tulenev aegumistähtaeg? Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. 397. Mis on aegumise katkemine? Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega- tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.
5. Millised nõuded omandavad käenduslepingust käendaja, võlausaldaja? Võlausaldaja omab käendaja vastutuse korral (§ 145) nõuet käendaja vastu, et ta täidaks kohustuse põhivõlgniku eest, kui viimane ei ole võimeline enam kohustust täitma. Käendaja saab nõuda võlausaldajalt teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta 12 (§ 146 lg 1). Käendaja saab esitada võlausaldaja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude, kui käendaja täitis põhivõlgniku eest kohustuse võlausaldajale, aga ei andnud sellest põhivõlgnikule teada ning põhivõlgnik täitis samuti sama kohustuse, kuna ta ei teadnud käendaja kohustuse täitmisest (§ 147 lg 2). Käendaja õigus nõuda põhivõlgnikult tagatist või kohustuse täitmist (§ 148). Käendaja tagasinõue põhivõlgniku vastu ehk regressinõue (§ 152).
Kui võlausaldaja põhjustas ise rikkumise siis ei saa võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt. Vääramatu jõu tõttu lepingut rikkunud võlgnik reeglina ei vastuta lepingu rikkumise eest. 6. Mis on võlasuhe? Kuidas tekib võlasuhe? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 7. Loetlege millistel puhkudel lõppeb võlasuhe. 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) poolte kokkulepega 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) võlgniku või võlausaldaja surm 8) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 8. Eelkõige millele on võõrandamisleping suunatud? Võõrandamisleping on suunatud omandi üleminekule. 9
(mitu isikut valdab sama asja): - lihtne kaasvaldus: igaüks võib üksinda valdust teostada - ühine kaasvaldus: valdust võib teostada ainult kõikide poolt ühiselt osavaldus: asja osa valdamine, eelkõige eraldatud eluruumi valdamine 73. Valduse kaitse omavoli vastu. Kaitsefunktsioon: a) kaitsenõuded valduse rikkumise ja äravõtmise vastu; b) eelmise valdaja kaitsenõue praeguse valdaja suhtes; c) kahjutasunõue (valdus kui "muu õigus") d) nõue alusetust rikastumisest (valdus kui sooritusese) 74. Omandi mõiste ja liigid. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadustega või teiste omanike õigustega. LIIGID: Ühisomand- on mitmele isikule üheaegselt kuuluv kindlaksmääramata osades ühises aasjas kuuluv omand. Nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kaasomand: on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand
aga mõtteliste osadena 73. Valduse kaitse omavoli vastu.. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu, st valduse rikkumise või selle aravõtmise vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kaitsefunktsioon: a) kaitsenõuded valduse rikkumise ja äravõtmise vastu; b) eelmise valdaja kaitsenõue praeguse valdaja suhtes; c) kahjutasunõue (valdus kui “muu õigus”) d) nõue alusetust rikastumisest (valdus kui sooritusese) Valdusel on kohtulik kaitse: valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise aravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole. Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta peetakse kinnistusraamatut. Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed., mis on seaduses ette nähtud. Kinnistusraamat on avalik. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu mittetundmisega
välistava sätte eesmärki. Võib vabalt olla, et B ei pea eluruumi tagasi andma. Küll aga ei saa A tasuta elada korteris, vaid peab maksma keskmist üüri. 57. Millised on sooritussuhted olukorras, kus sooritus on tehtud kohustatud isiku (üleandja) poolt soorituse saaja (võlausaldaja või selleks ekslikult peetava isiku) korralduse alusel kolmandale isikule ning kuidas toimub sellisel juhul alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine? § 1029. A müüb B-le kassi. Pärast lepingu sõlmimist ütleb A B-le, et tasu raha hoopis C-le. Tegemist on kolmnurksuhtega, kus A ja B vaheline suhe on kattesuhe, B ja C vahelist suhet nimetatakse täitmissuhteks. Lisaks on mingi suhe tõenäoliselt ka A ja C vahel – see on valuutasuhe. § 1029 reguleerib olukorda, kellelt saab B oma raha tagasi nõuda juhul, kui see müügileping ei kehti. Säte ütleb, et tagasitäitmine on võimalik ainult kattesuhte raames
(mitu isikut valdab sama asja): - lihtne kaasvaldus: igaüks võib üksinda valdust teostada - ühine kaasvaldus: valdust võib teostada ainult kõikide poolt ühiselt osavaldus: asja osa valdamine, eelkõige eraldatud eluruumi valdamine 73. Valduse kaitse omavoli vastu. Kaitsefunktsioon: a) kaitsenõuded valduse rikkumise ja äravõtmise vastu; b) eelmise valdaja kaitsenõue praeguse valdaja suhtes; c) kahjutasunõue (valdus kui "muu õigus") d) nõue alusetust rikastumisest (valdus kui sooritusese) 74. Omandi mõiste ja liigid. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadustega või teiste omanike õigustega. LIIGID: Ühisomand- on mitmele isikule üheaegselt kuuluv kindlaksmääramata osades ühises aasjas kuuluv omand. Nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kaasomand: on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand
(õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Võlaõigusseadus (VÕS) reguleerib võlasuhte tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid, lepinguväliseid kohustusi (tasu avalik lubamine, asja ette näitamine, alusetu rikasamine ja kahju õigusvastane tekitamine) 9.2 Mis on tsiviilõiguse allikad? Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. Õiguslikku tähendust omav tava tekib teatud
millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (ehk üks pool omandab õiguse nõuda võlgnikult teatud nõude sooritust). Võlaõigus reguleerib võlasuhete - Tekkimist – võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest. Kõige sagedasemaks on leping, mida eristab teistest tekkivatest võlasuhetest selle tahteline iseloom (lepinguga tekib eriline õigussuhe, mille olemuslikke erisusi on võrreldest teiste võlasuhete tekkimise alustega arvestatud võlasuhteid reguleerivates normides ja mille arvestamist võimaldavad ka eraõiguse ning võlaõiguse üldtunnustatud põhimõtted,
kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. (3) Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata käeaoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. § 151. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg (1) Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aaatat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumist ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. 53
kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid) Abstraktne – kehtivussõltuvus aluseks olevast võlasuhtest puudub Luuakse uus iseseisev kohustus olemasoleva kõrvale Lihtsustab sissenõudmist muude funktsioonide kõrval Täitmise korral loetakse täidetuks ka aluseks olev kohustus Vastuväide – alusetust rikastumisest tulenev nõue 2. Deklaratiivne §396 lg2 (sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist; tõendamiskoormuse ümberpööramime tähendab seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga) Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid
tehingu puhul sätestab TõS § 1 lõige 5, et pädevuse piires koostatud ja vorminõuetele vastava notariaalakti ja -märke õigsust eeldatakse. TsÜS § 84 lõike 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega pole vorminõude järgimata jätmise korral asjaomast tehingut õiguslikus mõttes kunagi olemas olnudki. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 84 lg 1 teine lause). Lisaks alusetust rikastumisest tulenevatele restitutsiooninõuetele võib mõningatel juhtudel tulla kõne alla ka usalduskahju hüvitamise nõude esitamine VÕS § 15 lõike 1 alusel. Nimelt sätestab VÕS § 15 lõige 1, et kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ette valmistama või teist lepingupoolt teavitama lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb teisele
Suur maksab selle eest kätte. Saksa "Nibelungide laul" räägib sellest, kuidas kangelane Siegfried tapetakse ja tema rahva nibelungide aare peidetakse Rheini jõkke. Siegfriedi naine üritab aga kätte maksta abielludes hunnide kuningaga ja kutsudes tema kotta ka Siegfriedi tapjad. Ta mõrvab nad, kuid aare jääb leidmata. Kriemhildi kättemaks ei pasita enam õiguse jaluleseadmisena, vaid auahnusena. See eepos vastandab Siegfriedi tõelise rüütellikkuse ja rikastumisest tingitud moraalsele allakäigule. Rüütliromaanide temaatika ammutati samuti vanadest pärimustest. Romaanide peategelaseks oli Briti kuningas Artur ja tema täiuslikud kaaslased 12 ümarlauarüütlit. Lood räägivad nende seiklustest ja võitlustest südamedaamide pärast, lohede tapmisest ja halbadeest rüütlitest jagusaamisest. Arturi abikaasat Gueneveret kujutati universaalse daamina, kellele võis pühendada iga võitlust
teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda Võlasuhe võib tekkida Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; (näiteks üürin kellegi teise maja välja) 4) käsundita asjaajamisest; (väidan olevat kellegi asjaajaja) 5) tasu avalikust lubamisest; (see kes teatab, kes varastas selle või selle asja ära/ kes annab infot, mis viib jüri tapmiseni) 6) muust seadusest tulenevast alusest. Mittetäielik kohustus (1) Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. (2) Mittetäielik kohustus on:
kohustuste rikkumisest. Kui kohustatud isik rikkus oma kohustust tahtlikult on tehingulise nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Kahju õigusvastasest rikkumisest tuleneva lepinguvälis nõude aegmistähtaeg on 3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust või hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Surma, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat alates ajast, mil kahjust või kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teine isik teada sai, kuni 30 aastat, arvates kahju põhjustanud teo või sündmuse toimumisest. Korduvate kohustuste ja ülalpidamiskohustuste täitmise nõude
Alusetu rikastumise juhtumid: · Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmine ehk kui kohustus langeb ära, või pole seda olnudki; · Hüvitamine õiguse rikkumise korral; · Teise isiku kasuks tehtud kulutuste hüvitamine. (niidetakse muru, aga tegelikult naabri muru see, ehk teise asja ajamine, enda asja pähe. Alusetu rikastumise seisukohalt ei oma tähtsust, kas võlgnik on süüdi alusetus rikastumises. Alusetust rikastumisest tuleneb kahte liiki nõudeid: · Nõuded, mille eelduseks on rikastumine teise isiku alusetu soorituse kaudu; (tuleb teha midagi, arvates, et seda tuli teha; valele isikule makse tegemine keegi soorituse tulemusel rikastub) · Nõuded, mille eelduseks on rikastumine muul viisil. Täitmisena saadu nõudmine Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmine: · Mitteeksisteeriva, mittetekkiva või hiljem äralangeva kohustuse täitmisena saadu
11. Millised on nõuete aegumistähtajad? Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat selle nõude sissenõutavaks muutmisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat 12. Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust? Juhul, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega 13. Kuidas toimub välisriigi õiguse kohaldamine? Kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte 14. Mida tähendab tagasisaade ja edasiviide?
Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10. aastat, kui pole kokku lepitud teisiti. Aegumatu on inimestevastased kuriteod. ERISÄTE TÄPSUSTAB ÜLDSÄTET! ALATI KEHTIB ERISÄTE! MITTE NÄITEKS TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA VAID VÕLAÕIGUS. Millest tekivad võlasuhted? 1) Tekivad lepingust ja tehingust. 2) Kahju õigusvastasest teost. Kui lääte naabrinaise akna sisse, siis sellest hetkest alates on kahju hüvitamise kohustus. 3) Alusetusest rikastumisest - kui pank annab kogemata teie kontole raha. 4) Käsundita asjaajamisest kui teil pole volitust. 5) Tasu avalik lubamine näiteks teleris on reklaam ja kui kaup otsas, siis võid nõuda kahju hüvitamist 6) Muust seadusest tulenevast alusest seadus ei jõua reguleerida kõiki suhteid (nt MTÜ on eraldi seadusega sätestatud) Mittetäielik kohustus kohustus, mida võlgnik võib täita, kuid mille täitmist võlausaldaja nõuda ei saa
annaabi.ee 
