maalib elukaaslast Hendrickje Stoffelsit, oma venda ning poeg Titust. 1661- 1662. aastal valmib kunstniku viimane grupiportree ,,Staalmeesters", millel kujutatakse Amsterdami kangrute gildi eestseisust, mis tähistab ühtlasi ka Hollandi grupiportree tippu; imetlust väärib maali sisemine elulisus, monumentaalne kompositsioon, leegitsevad toonid ja rahulik meeleolu. Viimaste aastate tuntumateks töödeks on veel ,,Peetruse ärasalgamine" ja ,,Juudi pruut" Rijksmuseumis, ,,Jaakobit õnnistamas" ning ,,Perekonna portreed" Braunschwaigi muuseumis. Nende iseloomustavaks tegureiks on võimas ja suur vormikujundus, vaba ja laia pintslilöögiga maalimistehnika ning vabalt sädelevad ning värelevad värvid ehkki iga pildi loomisel on tarvitatud väga piiratud hulka toone. Esile kerkivaks on kollane ja pruun kõikvõimalikes varjundites. Maalija luigelauluks sai 1669. aastal valmistatud kompositsioon ,,Kadunud poja tagasitulek"
inimkonda tagasihoidlikkusele ja v��rikusele, et s�ilitada v�ime m�istvalt suhelda. ****** Paulus Bor on �ks p�nevamaid 17. sajandi maalikunstnikke. Ta p�rines j�ukast aadliperekonnast ega pidanud ilmselt maalimisega raha teenima. See selgitab kunstniku julget ebaharilike motiivide valikut, mida teised meistrid �ldjuhul ei kasutanud, nagu n�iteks teoses �Ovidiuse lugu Cydippe�ist�, mis on v�lja pandud Amsterdamis Rijksmuseumis (�Cydippe met de appel van Acontius�, 1645 � 1655, 151 � 113,5 cm, nr SK- A-4666). Bor signeeris ja dateeris oma t�id harva, ent eksperdid suudavad tuvastada tema teoste autentsust kunstniku unikaalse maalimislaadi j�rgi. Ekstravagantse natuurina maalis Bor isep�iselt, moodsalt ja stiilselt. Tema t��des �hinevad dramaatilised valgusefektid ja klassikaline formalism. Selle Hollandi meistri kunstnikun�gemus oli tema isikup�rase m�tte- ja maalilaadi k�rval suuresti
annaabi.ee 
