püriiti tavaliselt temperatuuril 700-900 °C. Kuna reaktsioon on tugevalt eksotermiline, siis vabaneb palju soojust, mida osaliselt kasutatakse ära protsessis, osa aga tuleb jahutamise teel (soojusvahetite abil) reaktsioonisfäärist eemaldada. Püriidi põletus on tüüpiline heterogeenne protsess tahke ja gaasilise aine vahel, mille intensiivistamiseks püriiti peenestatakse. Temperatuuri tõstmist üle 900°C piirab osakeste paakumine ja sulamine. Varem kasutati püriidi põletamiseks riiulahjusid, nüüd tolmpõletuse ja keevkihi ahjusid. Saadud ahjugaas sisaldab 8-12% SO2, peale selle lämmastikku, hapnikku, veeauru jt. Põletusjääk (särdam) sisaldab olenevaltpõletusprotsessi intensiivsusest (ahju konstruktsioonist) 1-3% väävlit. Väävli põletamine Tunduvalt lihtsam, kui püriidist, on SO2 toota sula väävli põletamisel reaktsiooni alusel:S + O2 SO2 Väävel sulatatakse enne põletamist (sulamistemperatuur ~ 113°C) ning ahju pihustamisel ta tegelikult aurustub
peenestatakse. Temperatuuri tõstmist üle 900°C piirab jääksisaldustel) lämmastikhappega (joonis 9). Segunemine toimub täidise osakeste paakumine ja sulamine. Varem kasutati püriidi 5. Ammoniaagi süntees . N2(g) + 3 H2(g) 2 NH3(g); kihis. Tekkinud veeaur eraldatakse separaatoris. NH3 (g) + põletamiseks riiulahjusid, nüüd tolmpõletuse ja keevkihi Tasakaalukonstandi avaldus: Kp = pNH3 / pN2 0.5 x pH2 1.5 HNO3 (aq) NH4NO3 (aq) - H = 86,2 kJ ahjusid. Saadud ahjugaas sisaldab 8-12% SO2, peale selle Kuna gaaside maht võrrandi paremal pool on väiksem kui Suure reaktsioonisoojuse tõttu vesi aurustub intensiivselt lämmastikku, hapnikku, veeauru jt. Põletusjääk (särdam) vasakul, siis ning saab toota 95-
annaabi.ee 
