Peavad olema head suhtlejad aga samas ka hea tehnilise taibuga. Antud ametikohal ei pea olema kõrge erialane haridus, kuid see ei ole alati nii. On ettevõtteid kus tehnilisetoe kasutajateks on teised ettevõtted, kes on teilt ostnud spetsiifilist tehnikat, näiteks mikrokontroller lahendusi. Antud juhul peab olema tuttav väga hästi nii riistvara kui ka tarkvaraga ja see eeldab tihtipeale nii süsteemis käiva koodi tundmist kui ka riistvaralise skeemi tundmist. Sellistel juhtudel aga on kasutajatoeks tavaliselt arendajad. Tarkvaratehnik – Tegeleb tarkvaraliste probleemide lahendamisega klientidel. Tööülesanneteks võivad olla näiteks operatsioonisüsteemi uuesti installimine, format, tarkvara seadistamine, pahavara eemaldamine, uue tarkvara kasutama õpetamine, andmete taastamine ja nii edasi. Tarkvaratehnik peab tundma ka riistvaralist poolt. Sellisel juhul oskab inimene tuvastada juhtumeid,
võrdselt kõiki protsesse. Objekt-orienteeritud disain - võimaldab lisada laiendusi kompaktselekernelile, kohandada OS'i ja lihtsustab jagatud tööriistade arendamist. Hüperviisor (Hypervisor) - virtualiseerimise haldur, mis paigaldub õhukese tarkvara kihina riistvara ja kerneli vahele ning võimaldab ära kasutada 4 riistvaralise virtualiseerimise toetuse ja hallata nii mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme samas füüsilises masinas. Operatsioonisüsteemipõhikomponendid on kokku võetud ainulaadsesse programmi, mida nimetatakse kerneliks ehk tuumaks. Kernel võib olla ehitatud kas suure monoliitse arhitektuuriga (monolithic architecture), mille puhul kernel sisaldab kõike vajaliku OS'i funktsioneerimiseks ja sealhulgas plaanuri, failisüsteemi, võrgunduse, seadmedraiverid, mäluhalduse jne
programmide tööks vajalik info. Põhimälus olev informatsioon pole igavene, st. arvuti välja lülitamisel kustuvad ka seal hoitavad andmed. Mida rohkem on arvutil põhimälu, seda vabamalt saavad programmid toimetada. Floppi e. disketiseade - Firma IBM poolt 70'ndatel loodud andmete hoidmise ketas. Läbi aegade on loodud kolm mõõtu: 8 tolli, 5¼ tolli ja 3½ tolli. Võidukäik kestis peaaegu 30 aastat. Tänapäeval võib neid veel aegajalt kohata riistvaralise omapära tõttu kasutusel olevates spetsiifilistes seadmetes. Nende asenduseks on seadmed nagu: CD, DVD, BlueRay, mälupulgad, välised kõvakettad ja mälukaardid. Mälupulkade maht võrreldes diskettidega on sadu (ja ka tuhandeid) kordi suurem. Samuti ei lähe mälupulgad nii kergesti katki, kui seda tegid disketid. Üks liivatera võis rikkuda kogu disketi! HDD e. Hard Disk Drive - Andmekandja e. kõvaketas. Kasutusel kolme sorti kettaid: PATA, SATA ja SSD
...................................................................................14 2 Infotehnoloogia Infotehnoloogia ehk IT (ingl Information Technology) on rakendusteadusharu, mis kasutab arvuteid või arvutisüsteeme, et koguda, salvestada, töödelda ja edastada [1] informatsiooni . Infotehnoloogia seisneb tarkvara kasutamises riistvaralise tegevuse juhtimisel. 3 Valdkonna määratlus Inimkond on informatsiooni kasutamisega tegelenud juba üle 5000 aasta. Tänapäeva mõistes infotehnoloogia sai oma tähenduse aga alles eelmise sajandi keskpaigas, 1958. aastal. Harvard Business Reviews selle üles täheldanud autorid Harold J. Leavitt ja Thomas L. Whisler kirjutasid oma artiklis ,,Uus tehnoloogia ei oma veel laialdaselt
on teenindada suurt hulka tööjaamu siis võib väiksemates võrkudes kasutata serverite riistvarana ka tavalisi lauaarvuteid. Serverites kasutatakse operatsioonisüsteemina tavaliselt Microsoft Windows Server 2000 ja 2003 pere tooteid või Linux/BSD rakendusi. Selles osas on määravaks tihtipeale lihtsalt isiklik maitse. Tööjaamades on üldlevinud operatsioonisüsteemiks Windows 2000 ja XP. Kui väikefirma on otsustanud oma IT infrastruktuuris riistvaralise lahendusena kasutada HP/Compaq tooteid, näiteks HP Evo DC5100 MT seeria lauaarvuteid, siis võib ühest sellisest arvutisüsteemist edukalt luua ka võrguserveri riistvaralise platformi. HP Evo DC5100 MT · Protsessor: Intel Celeron D330 2.6 GHz · Kõvaketas: 40 GB S-ATA, 7200rpm · Mälu: 256 MB, laiendatav kuni 4096 MB · Võrgukaart: Integreeritud · CD/DVD seade: CD
Programne realisatsioon – alati saab suvalist algoritmi realiseerida programmina. Seda saame teha tänu siini protokollidele, mis lubavad lisada siinide külge siini protokolle täita oskavaid lisakaarte. Programne on realisatsioon seetõttu, et juhtalgoritm on realiseeritud arvuti mälus programmina, mida protsessoris täidetakse. Head omadused: - Saab kasutada harjumuspärast tarkvara - Lihtne teha muudatusi - Ei ole vaja tunda riistvara Puudused: - Võrreldes riistvaralise realisatsiooniga aeglane - PC või mõni teine universaalne arvuti on paljudes kohtades mõttetult kallis - Füüsilised mõõtmed ei ole alati vastuvõetavad Eelmise versiooni mõned puudused on võimalik lahendada mikrokontrolleri abil, mille mälu maht on küll piiratud, kuid lihtsamaid algoritme on ta võimeline täitma. Head omadused: - Lihtne teha muudatusi - Võrreldes PC-ga suhteliselt odav - Hea valik turul - Mõõtmed oluliselt väiksemad Puudused:
Realisatsioon on programmne selles mõttes, et juhtalgortim on realiseeritud arvuti mälus säilitava programmina, mida prostessoris käsk käsu järel täidetakse. Seega langetatakse kõik otsused arvutis programmi poolt vastavalt realiseeritavale algoritmile. Head omadused: Saab kasutada harjumuspärast tarkvara Lihtne teha muudatusi Ei ole vaja tunda riistvara Puudused: o Aeglane, võrreldes riistvaralise realisatsiooniga o PC või mõni teine universaalne arvuti on paljudes kohtades mõttetult kallis o Füüsilised mõõtmed ei ole alati vastuvõetavad Eelmise versiooni mõned puudused on võimalik lahendada mikrokontrolleri abil. See kujutab endast ühel kristallil realiseeritud arvutit, kus on olemas protsessor, taimer, liidesed, mälu, katkestuste süsteem jne. Mälu maht on küll
4. Käsudekoodril läheb aktiivseks üks väljunditest, mis näitab, millise käsu kood loeti protsessorisse. 5. Kõik käsud sisaldavad alati käsukoodi, kui sealjuures vb käsus ka andmeid võid aadress (IRp). 6. Käsukood sisaldab infot selle kohta, mida peab protsessor tegema (nt liitma, lahutama, nihutama jne) 4.3. Juhtautomaat Pärast käsukoodi dekodeerimist asub käsu edasist täitmist juhtima juhtautomaat. J – käsu täitmise algoritm riistvaralise realisatsiooni loogikaskeem. Kõikidel käskude täitmise algoritmidel on alguses ühisosa (käsukoodi lugemine, käsukoodi modifitseerimine jne) ja pärast dekodeerimiset täidetav eriosa (operandide lugemine, ALU operatsioonid, resultaadi salvestamine jne) 5 4.4. Operatsioonautomaat Vahetu andmete teisendaja, mis koosneb registermälust, ALU-st ja lippude registrist.
Nüüd muutuvad prioriteedid iga andmevahetuse järel. Katkestus Katkestus tähendab, et parajasti täidetava programmi täitmine jääb pooleli ja minnakse täitma teist programmi. Katkestus võib olla käivitatud programmi(software interupt) või riistvara poolt (hardware interupt). Kolmandaks põhjuseks võib olla vea teke (exception). Tarkvaraline käivitus tähendab, et programmis on vastav käsk, mis käivitab katkestuse. Riistvaralise katkestuse käivitamisel tuleb riistvarast (liides, kontroller, ...) vastav signaal ( näiteks INTR) ja nüüd käivitub katkestust teenindav programm. Sisuliselt on katkestus sama kui alamprogrammi poole pöördumine.Peaprogramm jääb pooleli ja siirdutakse täitma teist programmi. Katkestuse täitmine ·CPUlõpetab pooleli oleva käsu. Kui katkestust nõudev signaal, mis teatab mõne seadme soovist andmeid vahetada (näiteks vajutati klaviatuuril mõnele klahvile), tuleb käsu täimise
mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. Süsteeme kirjeldatakse väga mitmesuguste mudelite abil - sõnaliselt, formaalkeelega, deskriptiivgraafiliselt, matemaatiliselt, semiootiliselt jne. 1.2 Süsteemimudel - Süsteemimudel on süsteemi käitumise ja/või struktuuri idealiseeritud kirjeldus. Süsteemimudelit võib kirjeldada verbaalselt, formaalkeeles, matemaatiliselt võrrandina või võrrandite süsteemina, programmina, riistvaralise seadmena. Kasutatav mudeli esitusvorm sõltub rakendusest. Tehnikaaladel kasutatakse reeglina matemaatilisi mudeleid. Matemaatilised mudelid lähtuvalt esitusvormist jagunevad:- analüütilised mudelid (võrrandid, võrrandisüsteemid);- mitteanalüütilised mudelid (programmid).Süsteemi matemaatilise mudeli võrrandite tüüpilised liigid: 1) Algebraline 2) diferentsiaalvõrrand 3) lineaarsed võrrandid 4) mittelineaarsed. 1
aadressi, on ka see tagasipöörde aadressiks. Käsk, millega pöördutakse alamprogrammi poole (CALL-käsk), salvestab kõigepealt käsuloenduri sisu (näitab järgmisena täidetava käsu aadressi) automaatselt pinumällu, alamprogrammi lõpus olev naasmiskäsk (RET-käsk) loeb pinumälust sama aadressi ja salvestab käsuloendurisse tagasi. Programmi täitmine jätkub katkenud kohalt. Riistvaralise realisatsiooni korral on pinumälu põhimõtteliselt rida ühise juhtimisega nihkeregisterid kui infot saab nihutada. Igale sõna bitile vastab oma nihkeregister. Kiiremat riistvaralist realisatsiooni kasutatakse spetsiaalsetes kohtades, üldotstarbelistes protsessorites on tavaliselt programne realisatsioon. Pinumälu kasutatakse alamprogrammide poole pöördumisel tagasipöörde aadressi salvestamiseks, samuti katkestuste korral. XV
Variant oleks see igale võrgus asuvale masinale käsitsi selgeks teha, kuid see muudab võrgus muutatuste tegemise tülikaks. Appi tuleb ARP (mis ei ole sugugi limiteeritud ainult IP-le). See on äärmiselt lihtne protokoll, mis koosneb päringust ja vastusest - kui arvuti A tahab arvutile B saata IP paketti, siis saadab ta võrku levipaketi ARP protokolli päringuga, kus ta soovib teada kelle IP aadress on B. Arvuti B saadab see peale vastuse, kus teatab oma riistvaralise aadressi. A kannab nüüd saadud info oma tabelisse, et seda järgmise paketi saatmisel taas küsima ei peaks. Kui nüüd B tahab A-le IP paketti saata, siis õppis ta A riistvaralise aadressi ära juba A poolt saadetud päringust. Taolised õpitud teisendused ei püsi neis tabelites muidugi lõputult kaua. IPØARPØEthernetØRARPØIP Kuidas ARP töötab: IP küsib mis etherneti aadressil asub aaa.bbb.ccc.ddd. Kui vastus on vahemälus, siis vastab. Kui ei ole,
Suur osa arvutustehnika riistvarast leiab kasutust väljaspool üldotstarbelisi arvuteid. Programmne realisatsioon algoritmi saab realiseerida universaalarvutis programmina, kirjutades selle oma personaalarvutis valmis. Arvuti pesasse saab lisada lisakaarte. Lisakaardi ülesanne on suhelda arvutida ja osata seda juhtida. Selle head omadused: saab kasutada harjumuspärast tarkvara nt windowsi, lihtne on teha muudatusi, ei ole vaja tunda riistvara. Selle puudused: riistvaralise realisatsiooniga on see aeglane, sest toimub pidevalt käskude lugemine mälust ja protsessoris nende ükshaaval täitmine, universaalne arvuti on paljudes kohtades mõttetult kallis, palju ressursi läheb nö kaotsi, füüsilised mõõtmed on tihti liiga suured. Hea on kasutada mikrokontrollerit ehk kristallil realiseeritud arvutit, mis on üldotstarbelisega võrreldes odavam, neid on lai valik ja füüsilised mõõtmed on väiksemad, aga
täitmiseks. Realisatsioon on programne selles mõttes, et juhtalgoritm on realiseeritud arvuti mälus säilitatava programmina mida protsessoris käskhaaval täidetakse. Head omadused: · Saab kasutada harjumuspärast tarkvara (näiteks Wndows keskonda) · Suhteliselt lihtne teha muudatusi · Kui see on probleem, siis suhteliselt vähe on vaja tunda riistvara Puudused: :· Aeglane võrreldes riistvaralise realisatsiooniga sest programmi täimisel toimub ju pidevalt käskude lugemine mälust protsessorisse ja nende täitmine seal (võib paludes kohtades olla probleem) · PC või mõni teine universaalne arvuti on paljudes kohtades mõttetult kallis. Juhtides lihtsa algoritmi järgi tööpinki ei kasuta me võimsa arvuti resurssidest väikestki osa. · Füüsilised mõõtmed ei ole alati vastuvõetavad.
täitmiseks. Realisatsioon on programne selles mõttes, et juhtalgoritm on realiseeritud arvuti mälus säilitatava programmina mida protsessoris käskhaaval täidetakse. Head omadused: · Saab kasutada harjumuspärast tarkvara (näiteks Wndows keskonda) · Suhteliselt lihtne teha muudatusi · Kui see on probleem, siis suhteliselt vähe on vaja tunda riistvara Puudused: :· Aeglane võrreldes riistvaralise realisatsiooniga sest programmi täimisel toimub ju pidevalt käskude lugemine mälust protsessorisse ja nende täitmine seal (võib paludes kohtades olla probleem) · PC või mõni teine universaalne arvuti on paljudes kohtades mõttetult kallis. Juhtides lihtsa algoritmi järgi tööpinki ei kasuta me võimsa arvuti resurssidest väikestki osa. · Füüsilised mõõtmed ei ole alati vastuvõetavad.
Selline lähenemine aitab paremini ära kasutada vaba arvutusvõimsuse ja koondada ühele arvutile töötama mitmeid erinevaid servereid või tööjaamu. See on suurepärane vahend õppe- või testimiskeskkonna loomiseks, et näiteks õppida tundma erinevaid operatsioonisüsteeme samas arvutis või testida klient-server lahendusi ühel füüsilisel arvutil. Virtualiseerimine on kahtlemata võimalik ka ilma riistvaralise toetuseta aga kui kogu virtualiseerimiskeskkond on emuleeritud tarkvaraliselt langeb oluliselt sellise süsteemi jõudlus. Soovitatavad praktilised harjutused Tuvastada protsessori ja mälu parameetrid utiliidiga CPU-Z Tuvastada arvuti kiibistik, BIOS ja süsteemikomponendid kasutades utiliiti msinfo32 (Microsoft Windows) Koostada arvutimängurile vajaliku arvuti plokkskeem ja teha selle jaoks nimekiri reaalselt saadaolevatest arvutikomponentidest
esimesena loetakse välja viimasena (LIFO). Realiseeritakse protsessoris kas programselt - st pinumälule eraldatakse teatud mälu piirkond ja SP (stack pointer ehk pinuviit) on salvestatud spetsiaalsesse registrisse. Alati kui toimub kirjutamine siis modifitseerikatse Spväärtust, et ta näitaks esimesele vabale pesale ja siis salvestatakse sõna. Lugemisel vastupidi - alguses loetakse sõna ja seejärel moodustatakse SP, et ta osutaks järgmisele varem salvestatud sõnale pinumälus. Riistvaralise realisatsiooni korral on pinumälu põhimõtteliselt rida ühise juhtimisega nihkeregisterid kui infot saab nihutada. Igale sõna bitile vastam oma nihkeregister. Kiiremat riistvaralist realisatsiooni kasutatakse spetsiaalsetes kohtades, üldotstarbelistes protsessorites on tavaliselt programne realisatsioon. Pinumälu kasutatakse alamprogrammide poole pöördumisel tagasipöörde aadressi salvestamiseks, samuti katkestuste korral. PILET 6. Paralleelarvutid (SISD,SIMD,MIMD, MISD).
kasutada harjumuspärast tarvara; -: aeglane, füüsilised mõõtmed ei ole vastuvõetavad). b). Programne realisatsioon(mikrokontrolleri baasil) Mikrokontroller kujutab endast ühel kristallil realiseeritud arvutit. Seal on olemas CPU, taimer, liidesed, ALU, RAM jne. Mälu maht on aga piiratud ning ka muud parameetrid jäävad PC-le alla. Samas on ta võimeline täitma lihtsamaid programme. (+: lihtne teha muudatusi, kasutada tuleb spets. tarkvara; -: aeglane(võrreldes riistvaralise realisatsiooniga), suhteliselt odav ja seetõttu ka kehvemate tehniliste näitajatega , liiga suur (nt. mobiili sisse panemiseks)). c).Riistvaraline realisatsioon (oma mikroskeem)- Alati võib algoritmi realiseerida riistvarana nagu jäiga loogikaga juhtautomaat protsessoris (st. realiseerida algoritm loogikaskeemina). Loogikaskeemi võib realiseerida trükkplaadina komponentidest või kristalli pinnal ühe mikroskeemina(Application Specific Integrated Circuit). Seega jaotub
See tähendab, et me ühendame näiteks paralleelpordi külge oma personaalarvutil juhitava seadme ning kirjutame programmi juhtalgoritmi täitmiseks. Realisatsioon on programne selles mõttes, et juhtalgoritm on realiseeritud arvuti mälus säilitatava programmina mida protsessoris käskhaaval täidetakse. Head omadused: saab kasutada harjumuspärast tarkvara Suhteliselt lihtne teha muudatusi Kui see on probleem, siis suhteliselt vähe on vaja tunda riistvara Puudused: aeglane võrreldes riistvaralise realisatsiooniga sest programmi täitmisel toimub ju pidevalt käskude lugemine mälust protsessorisse ja nende täitmine seal; PC või mõnu teine universaalne arvuti on paljudes kohtades mõttetult kallis. Juhtides lihtsa algoritmi järgi tööpinki ei kasuta me võimsa arvuti ressurssidest väikestki osa; Füüsilised mõõtmed ei ole alati vastuvõetavad. Mõned neist puudustest saab lahendada mikrokontrolleri abil. Mikrokontroller kujutab endast ühel kristallil realiseeritud arvutit
arvuti ressurssidest vähematki osa. Füüsilised mõõtmed pole alati vastuvõetavad. Mikrokontroller on ühel kristallil realiseeritud arvuti. Seal on protsessor, taimer, liidesed, mälu ehki maht on piiratud. On võimeline täitma lihtsamaid algoritme. Lihtne teha muudatusi, odav, väikesed füüsilised mõõtmed. Puudused: spetsiifiline tarkvara programmeerimisel, eeldab riistvara tundmist, võib endiselt olla liiga suur, on aeglane võrreldes riistvaralise realisatsiooniga. Riistvaraline realisatsioon. Algoritmi võib realiseerida riistvaras sarnaselt juhtautomaadiga protsessoris. Loogikaskeemi võib valmistada trükiplaadil, koostatuna tootjateltsaadavatest valmiskomponentidest loogikaskeemina või kristalli pinnal ühe rakendusspetsiifilise mikroskeemina. Head omadused: Suurte seeriate puhul odavam toota. Väikseim võimalike komponentide arv, kuna on tehtud konkreetse realisatsiooni jaoks. Loogikaskeem
päring; või paketikadu (DDoS) infopüük andmete koodijuppide kõvaketta pealtkuulamine kopeerimine varastamine; vargus; (traadi pealt, tarkvara riistvaralise õhust) versiooniinfo tulemüüri efektiivsema tuvastamine rünnaku planeerimiseks modifitseering keylogger; oma riistvara side tagauksed, juurde lisamine ümbersuunamin
barjäärideks, millest peab kuidagi üle või mööda saama. Probleemide tekkele on kõvasti kaasa aidanud seegi, et PC-de arengus võtmeosa etendanud suurfirmad IBM ja Microsoft erilise ettenägelikkusega ei hiilanud, esmatähtsaks peeti ikka "lahenduse" leidmise kiirust. Aga küllap sellepärast nad nii edukad ongi. Nüüdseks juba oma teravuse kaotanud 528 MB probleem tekib kahe standardi, riistvaralise IDE/ATA ja tarkvaralise BIOS-i kettafunktsiooni (nn. Int 13h) koostoimel ehk täpsemalt öeldes mitteühildumisel. Kuna üks süüdlastest(kuigi väiksem) on IDE/ATA, siis esineb see häda vaid nimetatud liidesega ketastel, jättes puudutamata SCSI-kettaid. Järgmises tabelis on toodud probleemi kummagi osapoolega seatavad piirid ketaste parameetritele: Tabel 1.
annaabi.ee 
