Tõenäoliselt toidupuudus ei muutu globaalseks probleemiks, kuigi teatud piirkondades võib esineda nälga. Kasvav temperatuur ning muutuvad mussoonid ja kuivem mullastik võivad vähendada saake troopikas ja lähistroopikas, samas aga kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake suurendada. Riisikasvatus toidab ligi 60% maailma rahvastikust, samas eraldavad riisipõllud metaani - ühte kasvuhoonegaasidest. Riisikasvatust mõjutavad ka sademetemuutused. Kasvav kuivus suvedel võib vähendada koristatavat saaki 10- 30% ning võimalik on ka põudade ning pikkade kuivaperioodide sagenemine, mis tuleb kahjuks juhtivatele tervaviljakasvatajatele (kannatavad näiteks USA suured põllud). Vihmasadude sagenemine põhjustab endisest enam üleujutusi, samal ajal väheneb aga muldade võime imada vett. Kohaliku joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks
edelas (Sichuan ja Yunnan) ja kaguosas (Guangdong, Guangxi, Fujian, Jiangxi ja Hainanis). Kõige väärtuslikumat okaspuud kasvavad Kirdes ja ka Mongoolias. Hiinas on 175 miljonit hektarit metsa. Kuigi Hiina on suur pehmete palkide tootja, tarbitakse 24 peaaegu kogu oma toodang siseturul. Pberi tootmine on hakanud asendama riisikasvatust. Edela-Hiinast pärit metsandustooted sisaldavad tunga õli. Hiina on suurim puidu importija ning maailma impordi metsamaterjali ja sellega seotud tooted jõudnud $ 9.87 miljardit 2001, $ 3.47 miljardit puidutoodete ja $ 6,38 miljardit paberimassi ja paberit. Raadamine on püsiv ja tõsine probleem Hiinas, tuues kaasa ulatusliku erosiooni ja kõrbastumist. Puid tükeldatakse jätkuvalt maapiirkondades ja paljud istutatud puud on
annaabi.ee 
