Pühvleid on 2 liiki- Aafrika pühvel S.caffer, kes ei ole kodustatud ning Aasia pühvel Bubalus, kes jaguneb B.anoa, B. Tamarao (mõlemad metsikud) ning B.arnee, mis on ainsana kodustatud, ning jaguneb Bubalus bubalis (ehk jõetüüp) ja Bubalis carabenesis (sootüüp). Soo tüüpi pühvel on levinud Hiinas, Tais, Filipiinides, Indoneesias, Vietnamis, Burmas, Laoses, Sri Lankal, Kamputseal ja Malaisias. Nad on põhiliselt kasutatud veoloomadena, eriti riisikasvandustes. Nende piimajõudlus on väike- 1-1,5 l päevas, see-eest Page 3 02.05.2012 on nad kasutusel lihaloomadena. Soo-tüüpi pühvlid eelistavad püherdada seisvates veealades ning mudas. Jõe tüüpi pühvlid on peamiselt India aladel, ning neid kasutatakse põhiliselt piima tootmiseks. Piimajõudlus on neil umbes 6-7 l päevas.12 tõugu 18st on kasutusel piimatootmisel
tagasi- sellist nähtust nimetatakse kasvuhooneefektiks. Viimastel aastatel on täheldatud kasvuhooneefekti suurenemist- see on eelkõige tingitud CO2 hulga suurenemisest atmosfääris, mis tuleneb peamiselt fossiilsete kütuste üha kasvavast tarbimisest. Lisaks sellele tõuseb ka metaani, freoonide ja dilämmastioksiidi hulk. Metaan moodustud looduslikult bakterite ja teiste mikroorganismide ainevahetuse tulemusena, seda eraldub ka soodes ja riisikasvandustes. Dilämmastikoksiidi eraldumine kaasneb põhiliselt mootorkütuste 64 põletamisega, aga ka lämmastikväetistega. Freoodid on keemiatööstuse toodang, mida kasutatakse vananenud tehnoloogiaga külmutusseadmetes ja mõnedes aerosoolpakendites. Freoonid lagundavad osooni, siis on nad põhjustanud ka osooniaukude suurenemise. Selle sajandi jooksul võib Maa keskmine temperatuur tõusta umbes 4 kraadi.