EESTI KULTUUR
ja tarvitamine. Selle all peetakse
tavaliselt silmas umbes 19. sajandikeskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid.
Eesti toidu eripära
Looduse mõju, geograafiline asukoht ( mere lähedus, veekogud, metsad, neli
aastaaega)
Ajalooline taust(ühiskondlikud suhtes, erinevate rahvaste ja kultuuride mõju, hansatee
kaudu levinud kaubandus, mõisaköök, maarahva toidulaud)
Maaharimistehnoloogia
Riirkondlikud eripärad ( Lääne-, Lõuna- ja Ida-Eesti, eriti Eesti saared, Setomaa)
Vanaaja toit
Toit oli väga ühekülgne ja kasin.
19.saj talurahvaform parandas toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud
rahvusköök
Põhitooraineks teravili ( oder, rukis, kaer, tatar ja kaunviljad, herned, läätsed, põlduba, nisu on
kõige hilisem)
Peatoiduks leib ja kõike muud nim. leivakõrvaseks.
Mereäärsed ja järveranna talud vahetasid kala sisemaa talude vilja vastu.
annaabi.ee 
