Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam
kaasnes soolsuse vähenemine Läänemere nõos. Praegugi jätkuvat magestunud veega Läänemere
viimast staadiumit nim. veekogule iseloomuliku punnteo Lymnaea peregra baltica järgi
Limneamereks.
20. Läänemere parameetrid, soolsus, reostus.
Pindala: 373 000 km² (üks väikseimaid); Keskmine sügavus: 52 m; Taani väinade künniste sügavus:
18 m; Suurim sügavus: 459 m Landsorti vagumus; Veemaht: 21721 km; Keskmine soolsus: 8-10 ‰
(riimveeliselt suurim); Noor meri:10-12 tuh. aastat on täidetud veega; Liigivaene, isendirikas;
Ümbritsetud 9 riigiga
Väikese veemassi ja kehva veevahetuse tõttu kergesti reostuv. Peamised reostajad fosfori- ja
lämmastikühendid, mis soodustavad eutrofeerumist. Surnud vetikamass vajub veekogu põhja ning
selle lagundamisel tekib hapnikupuudus. Reostavad ka raskemetallid, elavhõbe, plii, kaadmium jne.
21. Eesti rannikumere parameetrid (erinevus piirkonniti).
annaabi.ee 
