keetmisel 10-30% niiskust (loomaliha 50%) Kalade liigitus: Kalad liigitatakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi: · keha kuju (piklikovaalsed, lamedad...) · soomuste olemasolu (suured või väikesed) · uimede arv, asetus, kuju · suu kuju ja asetus · luu- ja kõhrkalad. Elukoha ja toitumise järgi liigitatakse: · merekalad (elavad meredes, ookeanides) · mageveekalad (elavad jõgedes, järvedes) · riimveekalad (rannikulähedastes mereosades) · siirdekalad (elavad meredes aga koevad jõgedes ja vastupidi) Kalatooted: Pool- ja kulinaartoodete valmistamine: · suurendab kalakaupade sortimenti · kergendab tööd · kiirendab toidu valmistamist. Pooltooted (külmtöödeldud) on: · toored kalakotletid · kalatükid (naturaalselt ja paneeritult) · kalafilee kulinaartooted (kuumtöödeldud) on: · praetud kala · kalakonservid · kala tarrendis · kala marinaadis
seetõttu tuleb alati lugeda mis pakendil kirjas on. Ise kasutan JBL-i tooteid- Clynol, vee puhastamiseks ning läbipaistvamaks muutmiseks; Ferropol, vedelväetis taimedele; Biotopol, lihtsustab kalade kohanemist uue veega ja muudab vee vastuvõetamaks; Algol, vetikatevastane aine. Kemikaale lisatakse enamjaolt iga veevahetuse ajal, siis seguneb see uue veega ja teeb paremat tööd. 2. Mage- ja riimveekalad Magevee- ja riimveekalu on mitmeid. Erinevaid perekondi on 12, millest tuntuimad on 6-7. Tuntud on need perekonnad nii oma välimuse kui ka lihtsa pidamisviisi tõttu. 8.1. Ronikalalased ehk labürintkalad on erksavärvilised ning lihtsasti paljundatavad
Ekstraktiivaineid 1,5-8% Vitamiinidest A, D, B-grupi vitamiine ,E,K Süsivesikuid 1% (glükogeen) Kalade liigitus Kalad liigitakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi: -keha kuju (pikklikovaalsed, lamedad jne); -soomuste olemasolu (suured või väikesed soomused); -uimede arv, asetus ja kuju; -suu kuju ja asetus; -luu-ja kõhrkalad. Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad : -merekalad elavad meredes ja ookianides; -mageveekalad-elavad jõgedes ja järvedes; -riimveekalad-elavad rannikulähedastes mereosades; -siirdekalad-elavad meres, koevad jõgedes ja vastupidi. Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: 1. lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; 2. keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; 3. rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; 4. eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite
Valku 9-27% (enamus täisväärtuslik asendamatud a.h.) Rasva oomega-3 rasvhapped (0,3-35%), oluline närvisüsteemine, vereringeks, ajule Vitamiinid A,D,B-rühma, E, K Mineraalid 3% - J,P,Ca,K, Fe Süsivesikud 0,5-1% Kalade liigitus Sugukondade järgi: - Keha kuju - Soomuste olemasolu, - Uimede arv - Asetus ja kuju jne Elukoha ja toitumise järgi: - Merekalad - Mageveekalad - Riimveekalad (ranniku lähedal meres) - Siirdekalad (nt elavad jões ja koevad meres või vastupidi) Rasvasuse järgi - Lahjad kalad (alla 2%) nt: tursk, luts, koha ja haug - Keskmise rasvasusega (2-5%) nt: karpakala ja latikas - Rasvased kalad (5-15%) nt: kilu ja siig - Eriti rasvased (üle 15%) nt: lõhe ja angerjas NB! Rasvasus oleneb ka aastajast ning kalaliigist Kala värskuse hindamine Silmad värskel kalal selged, heledad ja punnis
Kare, aluseline vesi pole hea akvaariumikalade pidamiseks. Veel üks väga vale väide. Enamus kalu ei hooli sellest, mis pH tase akvaariumis on. Nad ei kannata järske muutusi. Karbonaatkaredus aeglustab vee hapestumist, tagades stabiilsed veeparameetrid. Kareda vee ainuke miinus on see, et pehme vee kalad ei taha seal sigida. Kui tahad kalu paljundada, siis kõige targem on jääda kareda vee kalade juurde nagu eluspoegijad, Malawi, Tanganjika ning Kesk-Ameerika kirevahvenad ja riimveekalad. Nii palju on õppida. Kalapidamine on täpselt nii lihtne või nii keeruline, nagu sa ise seda muudad. Kui tahad pidada kalu lihtsalt, siis vali mõistlikult suur akvaarium, väiksemat akvaariumi on märkimisväärselt raskem pidada. 90-150 liitrit on täiesti mõistliku suurusega akvaarium. Lase akvaariumil rahulikult küpseda ilma kaladeta ning seejärel vali mõned kalad välja, kellele sobivad su akvaariumi veeparameetrid. Kareda vee puhul on näiteks ideaalsed eluspoegijad
Kalade liigitus ja elukohad Kalad liigitakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi: · -keha kuju (pikklikovaalsed, lamedad jne); · -soomuste olemasolu (suured või väikesed soomused); · -uimede arv, asetus ja kuju; · -suu kuju ja asetus; · -luu-ja kõhrkalad. Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad : · -merekalad elavad meredes ja ookianides; · -mageveekalad-elavad jõgedes ja järvedes; · -riimveekalad-elavad rannikulähedastes mereosades; · -siirdekalad-elavad meres, koevad jõgedes ja vastupidi. Tuuralised on kõige hinnalisemad kalad, kellel on kõhreline skelett, st,et kalal ei ole kaetud soomustega, vaid luukilbi ribadega. Kala võib sisaldada 7-30% rasva. Neid kasutatakse värskelt, vinnutatult (kuivatatult looduslikes tingimustes ), suitsutatult,konservide valmistamiseks. Heeringalised on räim, heeringas, kilu, sardiinid. Põhiline osa heeringasaagist
Kalade liigitus ja elukohad Kalad liigitakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi: · -keha kuju (pikklikovaalsed, lamedad jne); · -soomuste olemasolu (suured või väikesed soomused); · -uimede arv, asetus ja kuju; · -suu kuju ja asetus; · -luu-ja kõhrkalad. Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad : · -merekalad elavad meredes ja ookianides; · -mageveekalad-elavad jõgedes ja järvedes; · -riimveekalad-elavad rannikulähedastes mereosades; · -siirdekalad-elavad meres, koevad jõgedes ja vastupidi. Tuuralised on kõige hinnalisemad kalad, kellel on kõhreline skelett, st,et kalal ei ole kaetud soomustega, vaid luukilbi ribadega. Kala võib sisaldada 7-30% rasva. Neid kasutatakse värskelt, vinnutatult (kuivatatult looduslikes tingimustes ), suitsutatult,konservide valmistamiseks. Heeringalised on räim, heeringas, kilu, sardiinid. Põhiline osa heeringasaagist soolatakse, osa
Seetõttu tekib vees hapnikupuudus, ehkki pakendis on seda piisavalt. Väikesed kalad, eriti lõhelased, võivad lämbuda. Pikemal peatusel tuleb kotte aegajalt liigutada. Päikese käes ülekuumenemisel on hapniku puuduse tekkimise oht eriti suur. 2)Kalade vibrioos Vibrioos on ägedalt kulgev nakkushaigus, mis iseloomustub muutustega kala keha pinnal ja siseorganeis. Vibrioosi võivad haigestuda paljud mere ja riimveekalad. Haiguse teki tajaks on ühe viburiga bakter Listonella anguillarum (endise nimetusega Vibrio anguillarum), mille mõõtmed on 1,5 × 0,5 µm. Teadaolevail andmeil areneb bakter vaid soolases vees temperatuuril 637 °C. Sagedamini haigestuvad angerjas, tursk, meriforell, lõhe, aga ka haug. Haigus esineb kevadel ja suvel, kui merevee temperatuur on üle 10 °C. Haiguse levikuviisid ei ole selged, kuid arvatavasti levib see otsese kontakti teel
Kõiki lõhesid, mis on kuni mitmesaja meetri kaugusel nakkuskolletest, tuleb pidada nakatunuteks ja nad tuleb välja püüda, kuni on diagnoositud ISA. Kogu kala ja tapajäätmed tuleb hävitada. ISA ravi ei tunta. Bakteriaalsed haigused Kalade vibrioos Vibrioos on ägedalt kulgev nakkushaigus, mis iseloomustub muutustega kala keha pinnal ja siseorganeis. Vibrioosi võivad haigestuda paljud mere ja riimveekalad. Haiguse teki tajaks on ühe viburiga bakter Listonella anguillarum (endise nimetusega Vibrio anguillarum), mille mõõtmed on 1,5 × 0,5 µm. Teadaolevail andmeil areneb bakter vaid soolases vees temperatuuril 637 °C. Sagedamini haigestuvad angerjas, tursk, meriforell, lõhe, aga ka haug. Haigus esineb kevadel ja suvel, kui merevee temperatuur on üle 10 °C. Haiguse levikuviisid ei ole selged, kuid arvatavasti levib see otsese kontakti teel
annaabi.ee 
