Legitimeeriva aspektiga. Kellel keskne roll Liivimaa rajamises: ordu või vaimulikud. Mõeldud ordu tischbuchiks. Aga vb ka auditoorium väljaspool ordut, veenmaks väljaspool olijaid, et nad tuleks paganate vastu võitlema – värbamise aspekt. 1876 tegi L. Meyer publikatsiooni. 14. saj kronistika B. Hoeneke – alam-saksa keeles. Omal moel jätk vanale riimkroonikale. Mees oli kaplan, kantselei ülem 14saj keskel. Niisiis pärit ordust. Nooremat riimkroonikat pole säilinud, aga sisaldab ümberjutustusena 16saj Liivimaa kroonikas (Renneri tehtud). Ei ole täpselt teada, mis perioodi käsitleb. Algab kas 1320 või pisut enne. Selles kajastub ka Jüriöö. Parima väljaande tegi S. Vahtre. Hermann Wartberge – ordus, ladina keeles. Liivimaa ajalugu kuni 1378. Väga rikkalik materjal kroonika seadmisel. Väga tugev apologeetika aspekt ka: kataloog ordu kasuks vallutamise osas. Kirjeldab omadest kogemustest Leedu vastu sõdimist. 1863 anti välja
Kroonika ehk ajaraamat esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosa-, harvemini värsivormis (riimkroonikad). Keskajal oli kroonika – enamasti munkade poolt kirjutatuna – ajalookirjanduse valitsev žanr, mille kaugemateks eelkäijateks peetakse Antiik- Rooma annaale. Kroonikas esitavate sündmuste sügavamaid seoseid ei selgitata ega analüüsita. Hilisematest Eestit puudutavatest ajaraamatutest võib esile tõsta Liivimaa vanemat riimkroonikat (koostatud 13.sajandi lõpupoolel, autor tundmata) ja Liivimaa nooremat riimkroonikat (autor Hoeneke). Viimases leidub andmeid 14.sajandi esimese poole, peamiselt Jüriöö ülestõusu (nn Harju mässu) kohta. Vene-Liivi sõja (1558-1583) ajaloo allikateks on B.Russowi ja J.Renneri kroonika. Balthasar Russowi kroonika inspireeris Jaan Krossi romaani „Kolme katku vahel“ loomisele. 19.sajandi ajalooliste jutustuste autoreile (E.Bornhöhe, A.Saal) oli tähtsaks allikaks Chr
endil vaprus. Riim on tähtsam kui faktiline täpsus, kui Henrikul on täpne ülesehitus aastade kaupa siis riimkroonikas täielikult puudub kronoloogia. Algusosa: pool legendaarne, keskmine osa: tügineb sellel, mida osalejad rääkisid autorile, viimane osa: autori osalemine sündmustes. Autoriks on rüütel, kes oskas kirjutada, arvatavasti varasemalt ettevalmistatud vaimulikuks ametiks ning hiljem temast sai rüütel. Riimkroonikat on peetud lauaraamatuks, mida söömaaegadel ette loeti - Küsimuse alla seatud, sest riimkroonika mainib saaki, arvatakse et sihtrühmaks olid aadlikud, et keda värvata abiks. Meyer 1876 väljaanne. Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (Johann Renneri kroonika) - Hoeneket peetakse riimkroonika autoriks. Kroonika on Eesti ajaloo traditsioonis olnud väga tähtsal kohal, sest see on jutustus jüriöö ülestõusust.
annaabi.ee 
