arhitektuuriliselt. Ka vee- ja soojusprotseduure viiakse läbi erinevalt. Ka Eesti saun on juba ammusest ajast tuntud. Eesti rahvas on sündinud saunas, sellepärast austati ja armastati sauna samuti kui püha hiit. Muistsetele eestlastele oli saun püha paik. Tänapäeval on saun saanud pigem värskenduse ja lõõgastumise kohaks. Et iga saunaskäik õnnestuks, on vaja valida õiged saunatarvikud, sobiv viht ja saunaliik Kirjalikke teateid Eesti saunadest leiame juba Liivimaa vanemast riimkroonikast, kus kurjade mõtetega eesti taluperemees saksa nõelakaupmehe sauna saadab. Ometi peab Eesti saun olema veel tuhandeid aastaid vanem, sest sõnad "saun" ja "leil" esinevad kõigil läänemeresoome rahvaste keeltes ja ka kaugematel soome-ugrilastel. Eesti saun ongi nn Soome sauna lähisugulane, mis ei sarnane ei kuiva Rooma sauna ega ka 1 slaavlaste niiske aurusaunaga
1 adraga ülesharitav maa. Adramaa suurus võis olla 6-9 hektarit. Diötsees piiskopkond Vikat mõõtühik heinamaade mõõtmisel. Sama nagu adramaa. See hein, mis seal alal kasvab, on võimalik ära hooldad 1 in poolt. 2 Jüriöö ülestõus Infot saadakse Liivimaa nooremast riimkroonikast, mille autoriks on Liivimaa ordus tegev olnud B. Hoenke. Kirja on see pandud Alam-Saksa keeles. See pandi kirja värssides. See kroonika pole originaalis säilinud. See on säilinud ümberjutustustes hilisemates kroonikates ning ka seda on võimalik eesti keeles lugeda. Taani 1. Oli huvitatud Põhja-Eesti müügist, sest kaubandus, mis läbi P- Eesti toimus, ei toonud enam kuigi palju sisse. Idakaubanduses
mõõgavendade ordu. Lätis valitses Kuramaa piiskop, Riia piiskop ja mõõgavendade ordu. Periood: MUISTNE ISESEISVUSAEG, järgnes "pime orjaaeg." 2. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Tagajärg: Kolmikvõim jäi kestma kuni 1561, mil Ivan IV purustas Liivi ordu, Põhja-Eesti läks Rootsi võimu alla. 1346 müüs oma alad Taani. Muistsest vabadusvõitlusest annab aru Läti Henriku Kroonika, Jüriöö ülestõusust Bartholomäus Hoeneke Liivimaa Nooremast Riimkroonikast. 3. Liivi sõda 1558-1583 Osalesid venelased, rootslased, poolakad. Tagajärjed: Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla, s.t. võõrvõim vahetus. Eesti ala oli kolme kuninga valduses 1582-1645. 1582 sõlmiti vaherahu Poola ja Venemaa vahel JAM ZAPOLSKIS, millega Venemaa loovutas oma alad Liivimaal Poolale, kelle võmu alla nad jäid kuni 1629. aastani- Altmargi vaherahuni Rootsi ja Poola vahel. Poola ajal kehtestati siin poolapärane haldussüsteem. Nimetati Pärnu ja