Psühhologiseerib ja individualiseerib oma näidendite tegelased. Tragöödiad: „Kuningas Lear“, „Macbeth“, „Hamlet“. Viimase loomeperioodi näidendeid on nimetatud tragikomöödiateks, teatud muinasloolisus, idüll, mis viib õnneliku lõpplahenduseni. Lope de Vega: ei pidanud vajalikuks range piiri tõmbamist kõrge ja madala žanri vahele, pole tarvis kinni pidada aja- ja kohapiiranguist. Alates temast sai Hispaanias valitsevaks 3-vaatuseline näidend. Hispaanias: erinevate riimiskeemidega stroofid. Mõõga ja mantli komöödiad – tegelasteks olid tunnuslikult mõõka ja musta mantlit kandvad aadlikud. Rühm näidendeid, mille taustaks on rahvuslik ajalugu. Shakespeare kujutas oma ajalookroonikais eeskätt valitsejaid ja aadlikke, de Vegal on peategelasteks sageli lihtinimesed. Rahva loomulik rikkumatus vastandub võimukandjate egoismile. Üheks peatunnusjooneks demokraatlikkus. Draama „Sevilla täht“ – tegevus areneb ajaloolisel
Suur osa Shakespeare'i teoseid on võetud Itaaliast, seega on ka blankvärss tulnud Itaaliast. Inglise luule on Eesti keelele lähedasem, jambiline rütm, peamiselt meesriimis 10silbilised värsid. Hispaanias tekkis rahvuslik draama, juhtiv kuju oli Lope de Vega. (Milliegiärast ei võetud eeskuju Inglise blankvärsist, nagu nt Tosso seda tegi, ei mindud kaasa) Draama õttis kasutusele palju erinevaid riimvärsilisi vorme. Ühes näidendis on umbes 8-10 erinevat stroofivormi, erinevate riimiskeemidega. Romanss. Kasutati väga kindlat luuletusevormi, riimiskeemi: _____ _____ _____ _____ _____ _____ _____ _____ 8-realine, assonantsriim, lõtvriim, Hispaanias kõige kandvam riimiskeem. Tõlkimine on kohutavalt keeruline. (Eesti keeles üritas tõlkida Ain Kaalep, August Sang, Jüri Talvet) Inglise draama Christopher Marlowe (1564-1593), Shakespeare'i vahetu eelkäija. Mõrvati, õppis Cambridge'i ülikoolis usuteadust. Kuid kujunes hoopis ateisiks. Ühes kõrtsis ta tapeti.