tavaõiguse 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased. (Pealik valiti isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste vastu. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad ehk käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel.) 3. Avalik võim (seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim)
Need tavad olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste põhjal. Riigi ning riigivõimu tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike protsessidega asendus veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Ei olnud enam sugukondi ning nende pealike. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond, milleks oli rahvas ehk riikkondlased. Riigi tekkimisel oli ühiskonnas tekkinud avalik võim, võim teostati territoriaalses põhimõttel ja võimu kandjana ja selle objektina tekkis uus inimkooslus ehk rahvas. See tähendab seda, et kadus võimu teostamine sugukondlikul alusel ning veresugulus kui võimu kandja. 12 Riigi tekkimisel pidi riik võtma endale juhi rolli, pidi toimima ühiskonnaliikmete enamuse
Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused. Tava- käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: 1)rahvas, 2)riikkondlased. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, s.t avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalpõhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli.
sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad ehk käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased. Tavad Tavad on endastmõistetavad. Nendel on nii positiivne kui ka negatiivne aspekt. Positiivsus seisneb selles, et nende rakendamiseks ei ole vaja kasutada sunniaparaati. Negatiivseks muutub see siis kui ühiskonna arenedes tekib vajadus tavad asendada õigusnormidega. Kuna tavad on juurdunud, siis avaldavad nad uutele regulatsioonimehhanismidele tugevat vastupanu. 3. Avalik võim Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus.
Õiguse juriidiliseks käsitluseks võib pidada seda, et õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanksioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. . 14. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased. 15. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende organiseeritus ja korrastatus. Reguleerida, see tähendab kindlaks määrata inimeste ja kollektiivide käitumine, anda neile funksioneerimise ja arengu suunad, viia nad raamidesse, korraldada sihipäraselt nende tegevust. 16
Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 45-61) Õppejõu poolt nimetatavad täiendavad allikad + õppejõu viidatud seadusetekstide analüüs normide hindamise aspektist! III referaat: Õigusnormid ja õigussüsteem Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende organiseeritus ja korrastatus. Reguleerida, see tähendab kindlaks määrata inimeste ja kollektiivide käitumine, anda neile funktsioneerimise ja arengu suunad, viia nad raamidesse, korraldada sihipäraselt nende tegevust.
annaabi.ee 
