andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandzuuriasse. Kuna Hiina oli kodusõjas, läks Mandzuuria vallutamine Jaapanil lihtsalt. Mandzuuriat ei liidetud otseselt Jaapangia, vaid sellest moodustati Jaapanist sõltuv Mandzuko riik. Mõnda aega valitses seal rahu. 1937 alustas Jaapan sissetungi
1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandzuuriasse. Kuna Hiina oli kodusõjas, läks Mandzuuria vallutamine Jaapanil lihtsalt. Mandzuuriat ei liidetud otseselt Jaapangia, vaid sellest moodustati Jaapanist sõltuv Mandzuko riik. Mõnda aega valitses seal rahu. 1937
pärilussõjas praktiliselt hävis, kuid mis 1730ndail asus taastama oma positsiooni meredel). Utrechti rahu järel oli Suurbritannia ka tõenäoliselt tugevaimaks riigiks Euroopas üldse, ehkki brittidel puudus alaline maavägi. Inglise välispoliitika nurgakiviks kujunes seisukoht, et Euroopa mandril peab valitsema jõudude tasakaal kontinendi suurvõimude vahel. Samal ajal domineerisid britid selgelt ülejäänud maailmas. Jõudude tasakaalu säilitamine kontinendil eeldas sekkumist riikidevahelistesse tüliküsimustesse. Kuna brittide puudus maavägi, siis oli poliitika peamiseks instrumendiks rahaline abi mandri riikidele, keda parajasti peeti vajalikuks ühe või teise riigi vastu toetada. Lisaks oli Hispaania pärilussõja järgsel kümnendil Briti poliitika peamiseks eesmärgiks saavutada 1714 aastal Georg I nime all saareriigi kuningaks valitud Hannoveri kuurvürsti tunnustamine Inglise kuningana. Nii Inglismaal (jakobiidid) kui
annaabi.ee 
