AS Tulitikuvabrik Ed. Pohl likvideeriti peakoosoleku 23.11.1928 otsuse põhjal. 1937. a kuulus 99,4% AS Eesti Tuletikumonopoli aktsiatest Stockholmi finantsgrupile Continental Investment A/G. 1930. a-tel Viljandi tuletikuvabrik rekonstrueeriti, paigaldati uued seadmed. Alates 1932. a-st oli Viljandi tuletikuvabrik ainuke tikuvabrik Eestis ja varustas oma toodanguga Eesti siseturgu. Ta oli suurim oma toodangut eksportiv tööstus Viljandimaal. Ettevõte natsionaliseeriti Riigivolikogus 23.07.1940 vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 11.02.1941 määrusega nimetati Eesti Tulitikumonopol ümber ENSV Tulitikutööstuseks. 1961. a ühendati Viljandi tuletikuvabrik Viljandi metsakombinaadiga, senisest iseseisvast ettevõttest sai üks metsakombinaadi seitsmest tsehhist. https://sakala.postimees.ee/2152665/viljandi-tikke-vois-osta-inglismaal-ja-usa-s 22.03
Eesti aastatel 1938 1940 Gerda Nurmeots 1938. aasta Balti riigid kuulutavad end neutraalseks. Eestis hakkab kehtima uus põhiseadus. Parlament on kahekojaline. Uues, valimise teel koostatavas riigivolikogus saab opositsioon 17 kohta 80st. Opositsiooni häälte arv on suhteliselt tunduvalt suurem, kuid see ei pääse killustumise tõttu mõjule. Eesti Vabariigi presidendiks valitakse Konstatin Päts. 1939. aasta Saksa valitsuse kutsel lahkub Eestist üle 12000 baltisakslase, siirdudes "Juhi kutsel" Saksamaale. Ø Eesti ( koos Läti ja Leeduga) sunnitakse 28. ähvarduskirjaga alla kirjutama vastastikule abistamispaktile. Ø Selle järgi asutab N
· 1920. a põhiseadus riigipea-riigivanem parlament-100 liikmeline,1 kojaline valitsus-vabariigi valitsus , täidesaatev võim, 7-10 ministrit, peamin.rahva võimalus osaleda poliitikas-valimised, rahvahääletus, referendum, rahvaalgatused puudused-puudus presidendi ametokoht , riigikogu domineeris valistuse üle, poliitiliste erakondade paljusus, rahvahääletust , algatust kasutati harva . · 1938. a põhiseadus riigipea-president parlament-40 plus 80 liiget(riigivolikogus 80 liiget, riiginõukogus 40 liiget), kahekojaline valitsus-vabariigivalitsus, mille ees oli peaminister, kes oli presidendi tahte ja otsuste täideviija võimalus osaleda poliitikas-piiratud rahvahääletus ja valimisõigus, kaotati ära rahvaalgatus, streigiõigus puudused-kärbiti rahva võimalusi osaleda poliitikas, presidendi liiga suur võim · 1923. ja 1930. a majanduskriisid · 1920.a majanduskriis
7) 1938.aasta põhiseadus Oma võimu kindlustamiseks lasi K.Päts koostada uue põhiseaduse, mis jõustus Pätsi dekreediga: 1 1) loodi riigipea e presidendi ametikoht, kes valiti 6 aastaks. President määras valitsuse ja tal oli õigus Riigikogu laiali saata 2 2) loodi kahekojaline parlament > Riigivolikogu 80 liiget; Riiginõukogu 40 liiget (osa nendest sai määrata president, osa valiti ametialaste kodade poolt - seega ei olnud rahva poolt valitav) Uues Riigivolikogus oli 64 Pätsi-meelset ja vaid 12 opositsiooni esindajat, 4 neutraalsed. (Opositsioon ei suutnud moodustada ühisrinnet ja osaliselt boikoteeriti valimisi). President valiti Riigikogus ja tema valimistel oli ainult üks kandidaat - Päts. Valiti presidendiks 8)Majandus Miks ja millal tehti rahareform? Rahvasteliidu abiga, 1928. Sest see taastas usalduse kodumaise panga- ja rahasektori vastu, aidates
Tegelikult aidati aga nõnda kaasa totalitaarsete reziimide kuritegudele. Lääne-Euroopas langesid kollaborandid sõja lõpul üldise hukkamõistu alla, neid vahistati ning anti kohtu alla, silmapaistvamad kollaborandid hukati. Kollaborandid Eestis Joakim Puhk : oligarh, kes rikastus kommunistide abiga; ärimees-mahhinaator- riigireetur, kommunistide veriste äride hangeldaja, Riigivolikogu Välis-ja Riigikaitsekomisjoni liige, teadlik äraandja, esines 1939.a. kevadel Riigivolikogus ettepanekuga kutsuda Eestisse punaväed Karl Säre (1903-?) - 1925. a siirdus Hiinasse luuretööle; - 1920. aastate teisel poolel elas illegaalselt Eestis ja püüdis üles ehitada kommunistliku partei organisatsiooni; - 1940. a. riigipöörde üks peaorganisaatoritest, alates septembrist EKP I sekretär; - 1941. a suvel jäi Eestisse, et organiseerida sakslaste-vastast partisanivõitlust; - 3. septembril 1941 arreteeriti pealekaebuse tulemusena;
. Ent Päts ja tema mõttekaaslased kuulutasid Eesti rahva raske meelehaiguse käes vaevlevaks ning algas Vaikiv ajastu . Aastal 1935 kõrvaldati Tõnisson poliitilistel põhjustel "Postimehe" peatoimetaja kohalt, samal aastal peatati ka kõigi erakondade tegevus. Tõnisson oli sunnitud poliitilisest elust taanduma ning 19351939 oli ta Tartu Ülikoolis ühistegevuse professor. * Aastal 1938 naasis Tõnisson poliitikasse ning kandideeris edukalt Riigivolikokku. Samal aastal oli ta Riigivolikogus presidendivalimistel ainus Konstantin Pätsi vastaskandidaat, kes seal ettearvatult suure häälteenamusega kaotas. * Oktoobris 1939 oli tapetud ka Tõnissoni poeg, noor ja lootustandev poliitik Ilmar Tõnisson, mistõttu teda tabas tugev vapustus. Tõnisson haigestus tõsiselt ning tervenes alles 1940. aasta kevadeks. VANGISTAMINE JA KADUMINE Kui NSV Liit 1940. aasta suvel Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust
presidendiseadusi-dekreete. Riigivolikogu valimised toimusid 1938. Aasta veebruaris. Valitsuparteiedu kindlustamiseks moodustati spetsiaalne rahvarinne, ärakeelatud erakondadele tegevusvabaduse andmist pidas Päts seevastu enneaegseks. Nii polnud opositsioonil võimalik korralikult organiseeruda, oma seisukohti ühtlustada ega neid propageerida. Seda arvesse võttes saavutasid opositsioonilised kandidaadid märkimisväärset edu, kuid kokkuvõttes saavutas Päts Riigivolikogus siiski täiesti kindla enamuse. Põhiseadus nähi ette ka juhu, kui presidendi kohale esitatakse vaid üks kandidaat. Nimelt pidi rahva hääletamine sel juhul ära jääma, ja just nõnda 1938. Aastal juhtuski.Kõik kolm institutsiooni, kellel üldse olipresidendikandidaadi ülesseadmiseõigus (Riigikogu, Riigivolikogu ja omavalitsuste esindus), esitasid Konstantin Pätsi, kes 1938, aasta aprillis kinnitatigi Eesti esimeseks presidendiks.
Riigikogu teine koda koosnes 40 liikmest, kellest osa valiti mitmesuguste institutsioonide poolt, osa nimetati presidendi poolt, osa kuulus sinna ametikoha tõttu. 1938. a veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised uue põhiseaduse järgi. Opositsiooni tegevus olid endiselt kitsendatud, ent valimistel said tema kandidaadid peaaegu pooled kõigist häältest. Nii võib tõdeda, et Pätsi pooldajaid ja vastaseid oli enam-vähem ühepalju. Tänu enamusvalimistele said valitsuse pooldajad Riigivolikogus 66, opositsiooni esindajad vaid 14 kohta. 24. aprillil 1938 valiti K. Päts valijameeste poolt ainsa kandidaadina EV esimeseks presidendiks, nimetas ametisse uue valitsuse Karl Eenpalu juhtimisel. Riigikogu kokkukutsumine ja opositsioonitegelaste pääsemine parlamenti tähendas ,,vaikiva ajastu" lõppu ja teatud sammu demokraatia suunas. VI riigikogu ja presidendi ja valitsuse varju ning kiitis heaks peaaegu kõik valitsuse eelnõud. 1938.a võttis Riigikogu vastu amnestia
Kolmas põhiseadus hakkas kehtima 1938.a. alguses ning vastavalt sellele põhiseadusele: - Riigikogu jagunes kaheks kojaks: Alamkoda ehk Riigivolikogu koosnes 80 liikmest, kelle valis rahvas isikuvalimistel (valimistel Pätsiga opositsioonis olevad poliitikud kas boikoteerisid valimisi või tehti neile võimude poolt kandideerimisel takistusi; selle tulemuseks oli Pätsi poliitikaga nõustuvate inimeste ülekaal Riigivolikogus). - Ülemkoda ehk Riiginõukogu oli 40 liikmeline; see moodustus kutsekodade esindajatest; presidendi poolt määratutest või isikutest vastavalt ametikohale. - tõsteti vanusetsensust (22 aastale); piirati kodanikuvabadusi; rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus jne.; seega võimaldas kolmas põhiseadus jätkata autoritaarset valitsemist ning demokraatiat kolmas põhiseadus ei taastanud.
tähelepanu. Pätsi poolehoidjad põhiseaduse elluviimise riiklikus frontis võitsid 64-st 80-st alamkoja Riigivolikogu kohast. Presidendil, kes oli veel valimata, oli võimalik ametisse nimetada ka 10 kõrgema koja 40 liikmest Riiginõukogu. 23. aprillil 1938 nimetati Konstantin Päts presidendikandidaadiks mõlemad Riigikogu kojad ja kohalike omavalitsuste esindajate kogu. Jaan Tõnisson oli ainus opositsioonikandidaat alamkoja Riigivolikogus. 80-st liikmest 65 hääletas Päts ja 14 Tõnisson. Riigikohus ei olnud opositsioonikandidaate ega kohalike omavalitsuste esindajate assamblee. Sealt sai Päts 36 häält kokku 36-st ja 113-st kokku 120 häält. Põhiseaduse kohaselt, kuna nii Riigikogu kaks koda kui ka kohalike omavalitsuste esindajad olid nimetanud sama kandidaadi, tühistati presidendivalimised. 24. aprillil 1938 kokku kutsutud kollektiivne valimiskogu hääletas 219-ga kandidaadi kasuks ja 19 hääletamissedelit
aastal moodustatud Isamaaliit. Igasugune esinduskogu puudus Eesti riigis rohkem kui kaks aastat. 1936. aasta detsembris valiti kahekojaline Rahvuskogu, mille peamiseks ülesandeks sai uue põhiseaduse väljatöötamine. 3. 28. juulil 1937 kiitis kahekojaline Rahvuskogu heaks Eesti kolmanda põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. Selle põhiseaduse kohaselt valiti Eestis kahekojaline 120liikmeline Riigikogu (Riiginõukogus 40 liiget ajalist piirangut ei olnud, ja Riigivolikogus 80 liiget 5 aastaks), riigipeaks sai kuueks aastaks valitav president, kelle pädevus oli sarnane 1933. aasta põhiseaduses kirjapanduga, rahvaalgatus seati aga sõltuvusse presidendi suvast. 4. 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Samal ajal otsustati moodustada Põhiseaduse Assamblee, kelle liikmeist pooled valiti Ülemnõukogu ja pooled Eesti Kongressi poolt. Assamblee ülesandeks sai uue,
demokraatlikuna, algatas K.Päts uue põhiseaduse muutmise. Kolmas põhiseadus hakkas kehtima 1938 alguses: · Riigikogu alamkoda e Riigivolikogu koosnes 80 liikmest, kelle valis rahvas isikuvalimistel (valimistel Pätsiga opositsioonis olevad poliitikud kas boikoteerisid valimisi või tehti neile võimude poolt kandideerimisel takistusi; selle tulemuseks oli Pätsi poliitikaga nõustuvate inimeste ülekaal Riigivolikogus). · Riigikogu ülemkoda e Riiginõukogu oli 40 liikmeline; see moodustus kutsekodade esindajatest; presidendi poolt määratutest või isikutest vastavalt ametikohale. · Vanusetsensust tõsteti 22 aastale, piirati kodanikuvabadusi, rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus jne. 1938 põhiseadus võimaldas jätkata autoritaarset valitsemist. Aastal 1938 viidi läbi ka presidendi valimised
Päts uue põhiseaduse muutmise. Kolmas põhiseadus hakkas kehtima 1938 alguses: - Riigikogu alamkoda e Riigivolikogu koosnes 80 liikmest, kelle valis rahvas isikuvalimistel (valimistel Pätsiga opositsioonis olevad poliitikud kas boikoteerisid valimisi või tehti neile võimude poolt kandideerimisel takistusi; selle tulemuseks oli Pätsi poliitikaga nõustuvate inimeste ülekaal Riigivolikogus). - Riigikogu ülemkoda e Riiginõukogu oli 40 liikmeline; see moodustus kutsekodade esindajatest; presidendi poolt määratutest või isikutest vastavalt ametikohale. - Vanusetsensust tõsteti 22 aastale, piirati kodanikuvabadusi, rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus jne. 1938 põhiseadus võimaldas jätkata autoritaarset valitsemist. Aastal
end teha. Opositsiooni eesotsas oli Jaan Tõnisson, teised näiteks Ants Piip, Juhan Kukk, Jaan Teemant. Päts tahtis oma võimu kindlustada ning lõi uue PS-se, mis tema enda dekreediga jõustus. Tekkis presidendi ametikoht, kuueks aastaks, kes määras valitsuse ja sai õiguse RK laiali saata; tekkis kahekojaline parlament – riigivolikogu, riiginõukogu ning need ei olnud rahva poolt valitavad. Uues riigivolikogus olid Pätsi meelsed, Päts valiti presidendiks 24 aprill 1938. Parlament töötas, kuid oli Pätsi kontrolli all, seega oli ikkagi „vaikiv ajastu“. President nimetas ka linnapead, maavanemad, rektori jne ametisse. 15. Eesti ja Lääne-Euroopa vasakintellektuaalid kahe maailmasõja vahel: demokraatia, autoritaarsus ja N. Liit Vasakintellektuaalid olid Eestist võrrandunud, vihkasid Eesti riigis olevat režiimi, hakati totalitaarse režiimi poolehoidjateks ja kaaskurjategijateks
5. novembril 1936 avaldas ta koos Juhan Kuke, Ants Piibu ja Jaan Teemantiga märgukirja Pätsi autoritaarsele valitsusele, nõudes demokraatia taastamist. Et seda 23 tsensuuri tõttu Eestis avaldada ei saanud, ilmus märgukiri Soome ajalehes Helsingin Sanomat. Aastal 1938 naasis Tõnisson poliitikasse ning kandideeris edukalt Riigivolikokku. Samal aastal oli ta Riigivolikogus presidendivalimistel ainus Konstantin Pätsi vastaskandidaat, kes seal ettearvatult suure häälteenamusega kaotas. 1939. ja 1940. aastal kohtus Tõnisson mitmeid kordi Nõukogude spioonide ning värvatud agentidega (kelle sellisest staatusest Tõnissonil ilmselt teavet ei olnud, ta pidas neid lihtsalt Nõukogude-meelseteks tegelasteks), püüdes leida vastukaalu üha ähvardavamaks muutuvale Hitleri-Saksamaa ohule. Tema välispoliitiliseks arusaamaks
19. sept 1937 Pärnumaa Rahvuspäeval andis Laidoner mõista, et Riigikogu valimised toimuvad ilma erakondadeta. Selgelt ütlesid seda välja ka oma hilisemates kõnedes Päts ja Eenpalu. Eenpalu rääkis vajadusest luua Rahvarinne uue põhiseaduse elluviimiseks (isamaaliselt mõtlevad, valitsusele ustavad inimesed ühiskonna kõigist kihtidest). Nii nagu Isamaaliitu polnud aga kavas Rahvarinnet muuta mingiks parteiks, peaülesandeks jäi tagada valitsusmeelsete saadikute otsustav enamus Riigivolikogus, tulevikuplaane Rahvarindele ette ei nähtud. Põhiseadus: President valitav 6 aastaks, tal on eriõigused ilma valitsuse algatuse ja kaasallkirjata. Põhiseadus oli parlamentaarse ja autoritaarse korra vaheline kompromiss. Iseloomulikud kitsendused demokratismis valija vanusetsensuse tõstmine, rahvahääletuste tagasitõrjumine, teise koja moodustamine. Seda põhiseadust on aga peetud autoritaarseks põhiliselt presidendi üpris suurte volituste tõttu.
19. sept 1937 Pärnumaa Rahvuspäeval andis Laidoner mõista, et Riigikogu valimised toimuvad ilma erakondadeta. Selgelt ütlesid seda välja ka oma hilisemates kõnedes Päts ja Eenpalu. Eenpalu rääkis vajadusest luua Rahvarinne uue põhiseaduse elluviimiseks (isamaaliselt mõtlevad, valitsusele ustavad inimesed ühiskonna kõigist kihtidest). Nii nagu Isamaaliitu polnud aga kavas Rahvarinnet muuta mingiks parteiks, peaülesandeks jäi tagada valitsusmeelsete saadikute otsustav enamus Riigivolikogus, tulevikuplaane Rahvarindele ette ei nähtud. Põhiseadus: President valitav 6 aastaks, tal on eriõigused ilma valitsuse algatuse ja kaasallkirjata. Põhiseadus oli parlamentaarse ja autoritaarse korra vaheline kompromiss. Iseloomulikud kitsendused demokratismis – valija vanusetsensuse tõstmine, rahvahääletuste tagasitõrjumine, teise koja moodustamine. Seda põhiseadust on aga peetud autoritaarseks põhiliselt presidendi üpris suurte volituste tõttu.
Vabadussõjalaste Liidu juht Artur Sirk sooritas 1937. a Luxemburgis väidetavalt enesetapu. Vaikiva ajastu uuenduskuur: 1938.aasta põhiseadus 1938.a jõustas K. Päts oma dekreediga uue põhiseaduse 1) loodi riigipea e presidendi ametikoht, kes valiti 6 aastaks. President määras valitsuse ja tal oli õigus Riigikogu laiali saata 2) loodi kahekojaline parlament: Riigivolikogu 80 liiget, Riiginõukogu 40 liiget 1938. a toimusid uued valimised Uues Riigivolikogus oli 64 Pätsi-meelset ja vaid 12 opositsiooni esindajat, 4 neutraalset. Presidendi valis Riigikogu, üks kandidaat - Päts. Valiti presidendiks 24.aprillil 1938. Valitsusjuhiks sai K. Eenpalu. Sisuliselt vaikiv ajastu jätkus. Kuigi parlament töötas, oli see presidendi kontrolli all. President määras ametisse ka linnapead, maavanemad, TÜ rektori ning siseministeerium kinnitas ka vallavanemad. Eesti majandus ja kultuur 1920.-30.a Põllumajandus
opositsioonilised. Riiginõukogud aga kõik valitsusmeelsed. VI RK 21. aprill 1938 astus ametisse. Volikogu esimeheks Jüri Uluots, Nõukogu esimeheks Mihkel Pung. RK esimeseks ül-ks oli presidendi valimine. Kõigepealt tuli esitada kandidaadid. Rvolikogu 1, Rnõukogu 1, KOVte-esindus 1; Valimised ei olnud otsesed üldvalimised, vaid mitmejärgulised ja üsnagi kaudsed. Presidendikandidaatide esitamine pidi aset leidma 23.04. Kõik esitasid Pätsi. Riigivolikogus esitati ka alternatiivkandidaat Jaan Tõnisson. Peale jäi Päts, ehk ka volikogu esitas Pätsi. 24.04 astus valimiskogu kokku. Valimiskoosolek toimus RK hoones. Kohal 238 inimest + valitsus + välissaadikud + orkester + meeskoor = üsna kitsas. Päts sai 218 poolthäält. Vastavalt PS-le piisas 144 häälest. Järgnevalt Pätsi ametivanne, kõne jne. Tema kauaaegne unistus oli lõpuks täitunud. Sisulise tööni jõudis juba järgmistel päevade. 1. ül ametisse määrata V valitsus.
Eenpalu. Algas nn vaikiv ajastu. Mitmed poliitikud saadeti välismaale saadikuteks (Rei). Halvenesid Pätsi 32 suhted erakonna kaaslastega (Teemant), rivaalid tõrjuti kõrvale (Tõnisson). Tähtsamad küsimused riigiasjus otsustati kitsas ringis. 1937-1938 oli Päts Eesti Vabariigi Riigihoidja. 1938 Esimene Eesti Vabariigi president. Valimised ei olnud üldrahvalikud, vaid toimusid Riigivolikogus. Päts sai 65, Tõnisson 14 häält. Samal päeval, 24.04.1938 andis Päts ametivande ja oli ametis 21.07.1940. 25.06.1939 - Pärnumaal, Tahkurannas avati tema kuju, mille avamisel ta ise ka kõneles. See purustati 11.08.1940. 1939 Kirjutas alla NLi poolt pakutud "Baaside lepingule" -vastastikuse abistamise paktile, mille tulemusena toodi Eestisse sisse 25'000 punaarmeelast (paberite järgi). See oli esimene kord, kui Päts läks kompromissile.
annaabi.ee 
