Pätsil lubati ametisse jääda, kuid 21. juunil sunniti peaministriks nimetama Nõukogude nuku Johannes Vares . Nüüd on Pepsi nüüdseks tegelikult nukk ise terve kuu jooksul sõlminud umbes 200 dekreedi uue Nõukogude reziimi jaoks. Muuhulgas allkirjastas ta dekreedi valimisseaduse muutmiseks, võimaldades uue korra korraldada eelvalimisi. See seadus oli ebaseaduslik, kuna Riigikogu ülemine maja oli lõpetatud ja seda kunagi ei kutsutud. Uued valimised olid ainult alamkojale, Riigivolikogule, kus valijatele esitati ühtne kommunistide ja kaasreisijate nimekiri. 23. juunil 1940. aastal võidupäeval teatas Päts: "suurim asi, mida oleme saavutanud, on Eesti riigi loomine. Tema jaoks oleme andnud oma tugevaima armastuse, lojaalsuse, töö ja elu." 29. juunist 1940 jäi Päts alaliseks kinnipidamiseks. Isegi juuli alguses teatas Päts Saksamaa suursaadikule, et ta ei usu, et Eesti oleks Nõukogude Liit. 21
1938. aastal jõustunud põhiseaduses leidus pigem Rootsi justiitskantslerile või Soome õiguskantslerile sarnanev põhiseaduslik institutsioon.*22 Vastavalt selle §-le 47 oli Vabariigi Presidendi juures õiguskantsler, kelle nimetas ametisse ja vabastas ametist Vabariigi President eriõigusel.*23 Õiguskantsleri ülesandeks oli valvata riigi- ja muude avalik- õiguslike asutuste tegevuse seaduspärasuse järele. Ta andis aru Vabariigi Presidendile ning esitas ülevaa- teid oma tegevusest Riigivolikogule ja Riiginõukogule teadmiseks.*24 Oma ametkonna juhtimisel olid õiguskantsleril kõik õigused, mis vastavate seadustega olid ette nähtud ministritele. Tal oli sõnaõigus Vabariigi Valitsuse istungitel. Õiguskantsleri lähemad ülesanded ja tegevus tuli määrata seadusega.*25 Olgugi et õiguskantsleri esmaseks eesmärgiks oli võimaldada presidendil teostada sõltumatut järelevalvet