Isiku-ja korteripuutumatus Kirjavahetuse saladus Koosolekute-, usu- ja sõnavabadus Kõrgeim võimukandja rahvas Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu - Ühekojaline, 100-liikmeline, 3aastaks. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka mõndasid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid, välisriikide saadikute volituste vastuvõtmine jms). See eriti ei toiminud, sest puudu oli riigipea(president), tekkis oht, et seadusandlik võib(Riigikogu) hakkab domineerima täidesaatvat võimu(valitsuse) üle. Mitmeparteiline erakondlik süsteem. 1925.a. anti välja vähemusrahvaste kultuurautonoomia-kõigile vähemusrahvustele tagati õigus emakeelsele haridusele. - 3000 ühest rahuvusest-oma koolid ja lehed
Pingelõdvendus (millal, põhjused, suhete soojenemine) Millal: 1960 II pool – 1979 Põhjused: Lääs pidi külmas sõjas tagasi tõmbama NSVL ja sotsialismimaad olid tugevamad Leppimus kommunismi ja demokraatia vahel Majanduskriis läänes Lootused sõlmida lepinguid, mis mõlemale poolele kasulikud Leppimine II maailmasõja tulemustega USA ja NSVL suhete soojenemine Tihedad riigivisiidid – 1972 Nixon Moskvas, 1973 Brežnev USAs, 1974 Nixon NSVL- s. Sõlmiti ligi 50 majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut. 1972 raketitõrjesüsteemide rajamise leping ning kokkulepe strateegiliste relvade piiramise osas NSVL + SDV ja SLV 1970 Lääne-Saksamaa sõlmis NSVL ja Poolaga idalepingud, tunnustades SDV idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 SLV tunnustas SDV, koostöölepingud majandus- ja kultuurivallas. NSVL ja Prantsusmaa
ilma eeluurimise ja kohtuta u 400 inimest. Riigiduuma Venemaa valitav rahvaesindus. Esimest korda kutsuti kokku 17. oktoobril 1906. Noor-Eesti revolutsiooni eel moodustunud eesti esimene kirjanduslik rühmitus. Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918. Inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt. Riigivanem valitsuse tegevuse juht, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid jms) Rahvasteliit organisatsioon, mis lubas kaitsta oma liikmete turvalisust ning kaitsta neid välisrünnakute eest. Asundustalu talud, mida jaotati sõjas võidelnutele ja nende omaksetele. Võnnu lahing 23. juuni, 1919. Landeswehr`i sõja teine etapp. Algas sakslaste pealetungiga. Eestlased ja sakslased oleksid pidanud koos itta taanduvaid enamlasi jälitama, kuid omavaheline vihavaen osutus tugevamaks
· austada riigi territooriumi terviklikkust o · mitte sekkuda teise siseasjadesse o pronksiöö · jälgida rahvusvahelise õiguse norme o saatkondadele puutumatuse andmine jms Rahvusvahelise suhtlemise vahendid · Diplomaatilised suhted o Sõlmimine ehk tunnustamine kui ka katkestamine Nt Gruusia ja Venemaa, Islamiriigid Taaniga muhamedi karikatuuride ilmumisel o riigivisiidid o ... · Majanduslik koostöö o kaubandussidemed o tollimaksud jms · Rahvusvahelised lepingud o Bilateraalsed kahepoolne leping o multilateraalsed mitme osapoole vaheline rahvusvaheline leping · Avalik arvamus Eesti välispoliitika reeglid Julgeoleku kindlustamine(NATO)(, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ennustattavud Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine (EL) liberaalsed majanudssuhted majanudsruum
süsteemi toimimise põhimõte) Zhou periood – (slaidil) pisikene piirkond, aga loeti tähtsaimaks valitsejaks (mitte majanduslikul, sõjalisel vms põhjusel, vaid moraalselt) slaid: Hiina, 400 e.Kr Holsti arvates Zhou perioodi aspektid: 1) Piirid – 2) Ühikud – Zhou perioodi ajal 1200 riiklikku moodustist kokku, aga enne Hiina ühendamist 10kond. 3) Struktuur – 4) Vastastikune toime – kaubandus, hakkas välja kujunema diplomaatia: - ühe valitseja visiit teise valitseja juurde (riigivisiidid – seal „chao“ vms) - ekspertide kohtumised - omaette termin saadikute vahetamiseks, saadikute süsteem kujunes välja, aga saadikud ei olnud püsivad, vaid lühikesed läkitused - infovahetamine - läbirääkimised ühendatud lõbustustega Ometi olid sõjad nende riikide vahel palju tavalisem nähtus kui läbirääkimised, sõjad väga verised, Hiina kultuuri eripära, et inimelu väga ei hinnata. Neutraliteet – puudus, olid kas kellegi poolt või vastu
südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. · Kõrgeimaks võimukandjaks rahvas,kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. · Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100-liikmeline), täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus · Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid (riigivisiidid jne) · Põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. · Riigipea puudumine. · Demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvaste erakonnad. · Koalitsioonivalitsustes osales tavaliselt neli-viis erakonda, mis kõik tegid valitsuse moodustamise käigus järeleandmisi. · Kujunesid ületamatud vastuolud
konsuliks mõni kohalik ärimees aukonsulina. Saatkondade ja konsulaatide tähtsus oli suuremgi kui see on tänapäeval. Tol ajal toimus riigivisiite vähe: esimese riigivisiidi tegi Päts 1922. aastal Soome, 3 aastat hiljem Jüri Jaakson sõitis Riiga, 1928. Jaan Tõnisson visiteeris Stockholmi Rootsi kuninga 70. sünnipäeva puhul. 1930 Otto Strandman Varssavis. 1931. ja 1933 Päts ja Tõnisson Helsingis. Rohkem riigivisiite vabariiklikul perioodil ei toimunud. Esimesed tipptasemel riigivisiidid leidsid aset 1925. aastal pärast kommunistide riigipöördekatset - veebruaris visiidil Läti president ja Soome president, Eestis käis ka Rahvasteliidu peasekretär. 1929. saabus Eestisse vastuvisiidile Rootsi kuningas. 1930. aastal tuli vastuvisiidile Poola president ja 1932. aastal teistkordselt Soome president. 1933. aastal käis Eesti X üldlaulupeal Läti president. Välisvisiidid ei olnud väga sagedased. Kui
annaabi.ee 
