EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
.lumepimedusega".
See on luulekogu soojem ja värvilisem pool. Rummos hakatakse noorelt Eesti
luule päästja kehastajat ja superkangelast nägema, see ahistas. ,,Saatja aadress ja
teised luuletused 1968-1972" (1989) muutis selleks ajaks oma luulelaadi. 1972.a
valmis käisikiri, hakkas undergroundis ringlema. Korraldas luuleõhtuid, kus luges
neid luuletusi ette. Otseselt poliitilis motiivistikuga luulet, mida saab lugeda
riigivastasena. Pärast seda kogu hakkavad näivuse ja tõelisuse probleemid esile
tõusma. Klassikaline luuleideaal kadus. Hakkavad ilmuma laulutekstid (tuntuim
Viimse Reliikviast ja filmist Lõppematu päev).
1960-1970ndate vahetus on Rummo jaoks kõige radikaalsem periood. 1970ndate
keskpaigast edasi on ta üsna tasakaalustatud autor, kes avalikes esinemistes
balanssi hoiab ega reeda ennast.
,,Ajapinde ajab" (1986), ,,Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989)