Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme.
ettevalmistust. Protagoras osutabki, et poliitiline kompetents on viimast laadi
kompetents ja seetõttu teevad ateenlased väga õigesti, kui kuulavad
rahvakoosolekul poliitilistes küsimustes ära kõigi arvamused.
Oma “müüdiga” käsitleb Protagoras praktilise filosoofia küsimust: millised on
printsiibid, millest lähtudes saab õigustada ühiskonnaelu ja selle vormi valikul?
Müütiliste kujutluste abiga esitab ta ühe ühiskonnamudeli, mis õigustab
demokraatlikku riigivalitsemiseviisi. Selle järgi on ühiskonna õigustatud
konstitutiivseteks suheteks spetsiaalsel kompetentsil põhinev tööjaotus ja üldisel
kompetentsil põhinev kogu täiskasvanud elanikkonna osavõtt poliitiliste küsimuste
arutamisest ja otsustamisest. (Muidugi tähendas tookord “kogu elanikkond” üksnes
meessoost täiskasvanud kodanikkonda.)
Samas on inimese loomuses üksnes vajalikud eeldused ühiskonnaeluks, mida tuleb alles
oskusteks arendada