Ühiskond, riik ja õigus
sugukonnasiseseid funktsioone, nt ka juhtimisfunktsioonide teostamist.
Riigi tekkimist iseloomustas:
1) Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine
2) Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel
3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele
tekkinud uus inimkooslus rahvas.
Uued, riigivajadusi rahuldavad käitumisreeglid(normid) kujunesid kahtviisi:
1) Riik aksepteeris tavasi, mis talle sobisid ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii
tavaõiguse.
Tavaõigus normistik, mis rajanes tavadele ja mille täitmist hakkas tagama riik.
2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õigusloome).
Tekkis tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on
hakatud nimetama õiguseks.
annaabi.ee 
