kirjutusmasinat, kaks telefoni, propagandakirjandust, lendlehti, kuulipilduja Maksim, dünamiiti jpm. Tallinna komandandi raport oli KAPO edu suhtes väga mürgine. "Peale Kingissepa arreteerimist jätkus mõnel kaitsepolitseinikul häbematust seletada, et see Kingissepa asukoht neile juba ennem teada olnud. Jääb ainult imestada niisugust kaitsepolitseinikute ütelust. Kaitsepolitsei, kelle ülesandeks riigivastaseid tabada, teab ühe kõige kurjema riigivaenlase asukohta ja ei võta midagi ette, et teda tabada," imestatakse raportis. Ilmselt ei teadnud KAPO mitte tuhkagi ning lihtsalt püüdis õigustada oma läbikukkumist Linkhorsti ülekuulamisel. Rivaalitsemine rikkus hiilgava võimaluse Pärast Kingissepa vahistamist ei suutnud kaitsepolitseinikud omavahel kokku leppida, kuhu Kingissepp viia. Ühed tahtsid teda toimetada KAPOsse, teised aga komandantuuri, kuna kardeti, et riigikukutaja võib Kaitsepolitseist põgeneda
• 3.-4.sajandil astusid ristiusku paljud rooma haritlased, kellest suurem jagu olid juristid, muutus juristide kirikuks. Kiriku ja riigi kokkusaamine • 313 Milano edikt – lubatud usk, lõpetati kristlaste jälitamine • 325 Nikaia usutunnistus pandi kirja kreeka keeles. Õigusnorm. Usk valati seaduse vormi ja varustati riikliku sunnijõuga. Eristas ketseri õigeusklikust ja riigivaenlase õigest kodanikust. • CIC 1.1.1. sissejuhatuses: Me tahame, et kõik rahvad meie leebe valitsuse all hoiaksid selle usu poole, millest andis roomlastele teadust püha apostel Peetrus, … • P 1 nägi ette mittekristlastele karistusena kõigepealt jumala viha, aga seejärel ka „ilmalikku karistust meie äranägemise järgi, mille me tahame tuletada taevalikust sisendusest.“ • Juudiusu misjon keelatud, vastupidi mitte.
Kirik sai riigikirikuna ka uue ameti. Algas riigi ja kiriku vastastikune läbipõimumine ja teineteise mõjutamine. Usk muutus eraasjaks. Tagada tuli riigi usuline ühtsus. Riik vajas ühtset kristliku usutunnistust, mis pidi olema kohustulik kõigile kodanikele. Nikaia usutunnistus pidi siduma usuküsimustes kogu impeeriumit- usk valati seaduse vormi ja tagati riikliku sunnijõuga. Riiklikul usutunnistusel oli piiritlemisfunktsioon – see eristas ketseri õigeusklikust ja riigivaenlase õigest kodanikust. Riik kasutas sanktsioone oma vaenlase vastu. Riigikirikuna pidi endine kristlik vähemuskirik muutuma rahvakirikuks. Kahtluse puhul on iga kodanik siiski kristlane. Riigi ja kiriku probleem olid juudid. Nad polenud ketserid, seega ei võidelda nende vastu. Nende jaoks tuli luua eriline õiguslik valdkond. Juutide õigusi reguleeriti peatükiga“ Juutidest ja taeva kummardajatest“. Ei tohtinud tekkida juutide ja kristlaste vahelisi abielusid. 3
Kirik sai riigikirikuna ka uue ameti. Algas riigi ja kiriku vastastikune läbipõimumine ja teineteise mõjutamine. Usk muutus eraasjaks. Tagada tuli riigi usuline ühtsus. Riik vajas ühtset kristliku usutunnistust, mis pidi olema kohustulik kõigile kodanikele. Nikaia usutunnistus pidi siduma usuküsimustes kogu impeeriumit- usk valati seaduse vormi ja tagati riikliku sunnijõuga. Riiklikul usutunnistusel oli piiritlemisfunktsioon – see eristas ketseri õigeusklikust ja riigivaenlase õigest kodanikust. Riik kasutas sanktsioone oma vaenlase vastu. Riigikirikuna pidi endine kristlik vähemuskirik muutuma rahvakirikuks. Kahtluse puhul on iga kodanik siiski kristlane. Riigi ja kiriku probleem olid juudid. Nad polenud ketserid, seega ei võidelda nende vastu. Nende jaoks tuli luua eriline õiguslik valdkond. Juutide õigusi reguleeriti peatükiga“ Juutidest ja taeva kummardajatest“. Ei tohtinud tekkida juutide ja kristlaste vahelisi abielusid. 3