Sõnu seletav sõnaraamat

Riigivõim on õigusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik võim (hierarhia, otsuste ülimuslikkuse hierarhia jm.). 6.Riigivõimu komponendid RIIGIVÕIMU KOMPONENDID: - spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud). - inimesed, kes on koolitatud valimisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia). - kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel.
Riigivõim – tal on mitmeid tunnuseid, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed: kehtestada seadusi; koguda makse; kasutada vägivalda; riigivõimu otused on kohustuslikud; esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises; üks keskpunkt ja selge võimuasutuse hierarhia. Riigivõimu komponendid: asutused ja institutsioonid mille kaudu võimu teostatakse(valitsus, kohus, seadusandja, korrakaitsejõud); inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks(riigibürokraatia); õigusnormid.
Riigivõimu suveräänsus – riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest (iseseisvus) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatus) Faktiline suveräänsus – riigi suveräänsusel on relatiivne iseloom; enamik riike seotud paljude teiste riikidega, kuuludes mitmetesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, liitudesse ja paktidesse, kes määravad tema suveräänsuse tegutsemise piirid.

Riigivõim on jagamatu • valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja • kogu võimu koondumine ühe isiku kätte • merkantilistlik majanduspoliitika • alalise armee loomine (sõjaväekohustus) merkantilism – õpetus mille kohaselt riigiheaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamisest kõrgete kaitsetollide abil.
Riigivõimu funktsionaal - organisatoorse analüüsi põhimõtted Vastamaks küsimusele, kas süüdistamisfunktsioon kuulub judikatiiv- või eksekutiivvõimu ülesannete hulka, tuleb esmajoones lähtuda põhiseaduse §-st 1, mille järgi kõrgeima riigivõimu kandja Eestis on rahvas, ja §-st 4, mis näeb ette ainult kolm (president kui üksikisik välja arvatud) erinevat riigifunktsiooni kandjat.
Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile, kes on riigi territooriumil k.a. välismaalased(erand: diplomaatiline puutumatus nt. saadikud) • üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia (Eestis nt. Parlament, vähemalt teoreetiliselt demokraatlikus ühiskonnas) • korraldab riigi igapäevast elu • esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises

Riigivõim on jagatud kolme institutsiooni vahel: Storting (seadusandlik võim), valitsus (täitevvõim) ja kohtud (kohtuvõim). Lisaks sellele loetakse neljandaks riigivõimuks haldusaparaati, mis loodi algselt poliitiliste organite abistamiseks, kuid tegutseb praegu iseseisvalt ja on võimeline mõjutama ka poliitika kujundamist.
Riigivõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitises elus (võimu jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet.
Riigivõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimusikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Riigivõimu ülimuslikkus tähendab seda, et riigi territooriumil ei ole sellest võimust kõrgemat võimu ja et riik oma võimu kellegagi ei jaga.

Riigivõimul on tänapäeva elus väga tähtis osa. Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadus, koguda makse, kasutada vägivalda ( sissekorra või julgeoleku tagamisesks), riigivõimu otsused on kohustuslikud kõikidele sellel riigil asuvatel inimestel ja on õigus ning kohustus korraldada riigi igapäevaelu.
Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele  Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises  Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia
Riigivõim on koondunud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte • Üks ideoloogia • Range kontroll ajakirjanduse üle • Juhikultus • Võim ei ole avalik ega kontrollitav • Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu • Trüki- ja sõnavabadus puudub

Riigivõimu eripära - kehtestab seadusi, kogub makse, kasutab vägivalda, otsused kohustuslikud, korraldada igapäevalu, esindada riiki • sotsiaalne partenlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka huvigruppe, keda kavandav poliitika puudutab.
Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu • Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena, mis on kõigile siduvad • Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle • Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest
Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. ● Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. ● Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele

Riigivõimu suveräänsus tähendab riigi välispoliitilist täielikku sõltumatust teistest riikidest (iseseisvus) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Riigi territooriumil ei ole teist riigist kõrgemat võimu ja riik oma võimu kellegagi ei jaga.
Riigivõimuorgan –  Ülemnõukogu – ametlikult Nõukogude Liidu laialisaatmisest. Jeltsin võttis Gorbatšovilt üle  “tuumanupu”. Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sai Vene Föderatsioon.
Riigivõim – monopoolsete tunnuste poolest ülemuslik teiste suhtes: kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda, otsused on kohustusikud, õigus esindada riiki rv suhtlemises, korraldada igapäevaelu, hierarhiline jaotus.

Riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu”. Selle ja mitmete teiste sätete pärast peetakse Eesti põhiseadust üheks kõige tugevamat suveräänsust taotleva riigi põhiseaduseks Euroopas.
Riigivõimule ainuomased ehk monopoolsed tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist Ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle Seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra
Riigivõimu otsus on kõikidele riigiterritooriumil elavatele või viibivatele isikutele kohustuslik 2.Seaduse väljaandmine (Riigikogu) 3. Valitsemine ehk seaduste teaostamine (Valitsus) 4.Sunnivahendite kasutamine nt . karistamine.

Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu (suveräänne) • Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõgile siduvad • Institutsioonid on avalikud; vastutavad koos otsuste tegemise ja elluviimise eest
Riigivõimu abinõu on õigustatud, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta piiratava õiguse olemust ehk on proportsionaalne (§ 11 lause 2). Proportsionaalsuse ehk võrdelisuse põhimõte koosneb kolmest astmest.
Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased e.monopoolsed. *seaduste kehtestamine *maksude kogumine *vägivalla kasutamise õigus *otsuste kohustuslikkus *avaliku halduse teostamine *riigi esindamine.

Riigivõimu institutsioonide - Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohtud, omavalitsused- ülesanded (kõige üldisemad, konkreetsemalt saab loetleda põhiseadust kasutades)- Riigikogu: Neile kuulub seadusandlik võim.
Riigivõim – võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõmab nii valitsemise vormi (monarhia, vabariik) kui ka riigi haldusliku korralduse vormi ( unitaarriik, föderatsioon).
Riigivõim on kohustatud tagama mitte üksnes määruse andmise ajal selle kooskõla Põhiseaduse ja seadusega, vaid ka jälgima varem kehtima hakanud määruste kooskõla uute seadustega.

Riigivõimu ülimuslikkus tähendab eelkõige seda, et riigi territooriumil ei ole sellest võimust kõrgemat võimu ja et rik oma võimu kellegagi ei jaga (väldib kaksikvõimu tekkimist).
Riigivõim on ülemuslik teiste võimuliikide suhtes, sellele iseloomulikud monopoolsed tunnused on: A)Ainuõigus: *kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist.
Riigivõim on suveräänne. St riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust).

Riigivõimu toimimiseks on vaja ametnikkonda, kes tegeleb avaliku haldusega . Riigivõimu ainuomased tunnused : 1. Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist.
Riigivõimul on ainusõigus koguda makse ja otustada maksutulu • riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks.
Riigivõimu ülesandeks on tagada seaduse ja sunnimehhanismidega lepingupartnerite võrdõiguslikkus ning lepingu täitmata jätmises tulenevate sanktsioonide rakendamine.

Riigivõim on üks tervik, mis väljendub eri vormides, mida jaotatakse seadusandlikuks(parlament), täidesaatvaks(valitsus) ja õigusemõistmiseks(kohus).
Riigivõimul on tõhus kontroll oma maa-ala ja elanikkonna üle. Demokraatlikult valitakse rahvaesindus, mis seab otse või kaudselt ametisse täitevvõimu.
Riigivõim on jagamatu, mille puhul on kuninga või keisri võim piiramatu, kuigi ta võis küsida õukondlaste nõu. Neil oli ka piiramatu kohtuvõim.

Riigivõim on koondunud äärmiselt kitsa isikute ringi kätte, Aafrikas on see võim sageli koondunud ühe suguharu või rahvakillu (eliidi) kätte.
Riigivõim on kahetasandiline: osa valdkondi on föderaal- e keskvõimu pädevuses, mõnes valdkonnas on osariigid säilitanud suveräänsuse.
Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises.

Riigivõim on kirjalike õigusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik võim, rääkimata avalikust arvamusest ja traditsioonidest.
Riigivõimu ülimuslikkus tähendab seda, et riigi territooriumil ei ole sellest võimust kõrgemat võimu ja et riik oma võimu kellegagi ei jaga.
Riigivõimu aktidest on põhiseadus. Kõik seadused peavad olema kooskõlas põhiseadusega, kui nad seda ei ole , siis nad on õigustühised.

Riigivõimu kandja on rahvas. See tähendab, et meil, hääleõiguslikel kodanikel, on õigus ja võimalus kaasa rääkida riigiasjades.
Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu • Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad.
Riigivõimu suveräänsus – riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ja võimu ülimuslikkus sisepoliitilises elus.

Riigivõimule ainuomased ehk monopoolsed tunnused: • Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist.
Riigivõimu kandja on rahvas.” Seega on põhiseaduse järgi igasuguse riigivõimu esmaseks õiguslikuks aluseks rahva tahe.
Riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega.

Riigivõimu ülimuslikkus – riigi territooriumil ei ole sellest võimust kõrgemat võimu ja riik ei jaga kellegagi oma võimu.
Riigivõimu otsused on kõigile kohustuslikud. 5. Õigus korraldada riigi igapäeva elu. 6. Riiki juhitakse ühest kohast.
Riigivõimu ülimuslikkus – riigi territooriumil pole sellest võimust kõrgemat võimu ja riik ei jaga oma võimu kellegagi.

Riigivõimul on õigus ja kohustus: korraldada riigi igapäevaelu, esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises.
Riigivõimu ülesandeks on Cicero järgi seisusliku tasakaalu toetamine optimaatide ülemvõimu säilitamisel.
Riigivõim ehk ühe ühiskonnaliigme võim teise üle on peamine takistus indiviidi vabadustele.

Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks.
Riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab riigivõimu rahvahääletuse ning riigikogu valimise teel.
Riigivõimule – absolutismile – kindlaks toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel.

Riigivõim – mitte kirik – muutus seega ühiskondliku elu otsustavaks moraalseks teguriks.
Riigivõimu tunnused - • Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist.
Riigivõim on üks. Need peavad olema lahus, iga üks peab saama teha oma tööd segamatult.

Riigivõimu legitimatsioon – valitsus moodustatakse parlamendi poolt, mis omakorda on valitud rahva poolt.
Riigivõimu kehtestamiseks on vaja, et inimesed määraksid ühe inimese või inimeste kogu oma esindajaks.
Riigivõimu kolmikjaotus tähendab võimu jaotumist seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks.

Riigivõimu organics on Riigikogu (101liiged), kõrgeim täidesaadev organ on Vabariigi Valitsus.
Riigivõimul on õigus koguda makse ja kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist.
Riigivõimu komponendid on asutused ja institutsioonid, riigibürokraatia, kirjalikud õigusnormid.

Riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu.
Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele.
Riigivõimu kandjaks on rahvas. Eesti suveräänsus on lõppastmes Eesti rahva suveräänsus.

Riigivõim on uusaegses demokraatlikus ühiskonnas kodanikkonna tahte instrument.
Riigivõim on ühiskonnale vajalik ja seetõttu peab olema võimalikult tugev.
Riigivõimuorgan – Ülemnõukogu – ametlikult Nõukogude Liidu laialisaatmisest.

Riigivõim on anarhistide arvates peamiseks takistuseks indiviidi vabadusele.
Riigivõimu omadused ehk tunnused on: • Suveräänsus • Eneseorganisatsiooni võime
Riigivõimu otsused on kohustusliku kõigile, kes asuvad antud riigi territooriumil.

Riigivõimu teostaja on vaba oma tegevuses ega allu marionetina mingile välisjõule.
Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist.
Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksude kasutamise üle.

Riigivõim on ühe isiku või grupi käes Mitu ideoloogiat Üks ideoloogia
Riigivõimu teostaja on tegevuses vaba ega allu marionetina mingile välisjõule.
Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed.

Riigivõim - erineb teistest kolmest kuue monopoolse tunnuse poolest
Riigivõim on ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes.
Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on monopoolsed ehk ainuomased.

Riigivõimu teostaja on oma tegevuses vaba ega allu mingile välisjõule.
Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia.
Riigivõimul on alati õigus sekkuda religiooni küsimustesse.

Riigivõim on konföderartsioonis jaotatud kaheks tasemeks.
Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu – suveräänne.
Riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament.

Riigivõim on koondunud ühe isiku või grupi kätte.
Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste
Riigivõimu olemus – võime mõjutada teiste tegevust.

Riigivõimuorgan – NSVL Rahvasaadikute Kongress.
Riigivõim on passivne ja otsustusvõimetu.

Riigivõim on kodanike tahe instrument.

Riigivõimu otsus on kohustuslik kõigile.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks : *Seadusandlik *Täidesaatev *Kohtuvõim. Seadusandliku kogu peamine ülesanne : *Seaduste vastuvõtmine ja muutmine.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks: seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim.

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto