järgne midagi peale kaasinimeste hukkamõistu. Lepingute täitmist võib aga nõuda kohtu kaudu. Kohtuotsuste täitmisele sunnib riik kohtutäiturite ja politsei abil. Juristid nimetavad seda riigi sunnivõimuks. Eraisikute vaheliste seaduslike lepingute täitmist tagab riik. Kuidas on toimunud lepingute areng? Inimene sõlmib iga päev mõne lepingu või täidab varem sõlmituid. Võib öelda, et leping on õiguslikest nähtustest üks universaalsemaid. Isegi üks populaarsemaid riigiteooriaid väidab, et riigi aluseks on ühiskondlik leping - inimeste kokkulepe hakata elama teataval viisil. Algsed lepingud ürgühiskonnas olid ilmselt mitmesugused vahetuslepingud. Umbes nii, et üks kütt andis teisele mammutikihva ja too talle omakorda kivikirve. Tõenäoliselt sõlmiti need lepingud vahetult asjade üleandmisega ning selliseid kokkuleppeid, mille täitmine pidanuks toimuma alles kunagi tulevikus, ei tuntud.
Sõünnist saati jagatud hõimudesse ja rassidesse. Ning nende vahel toimuvatest võitlustest sünnib riiklus. Marksistlik teooria Peab riigivõimu tekkimise põhjuseks ühiskonna lõhenemist sotsiaalseteks klassideks. Riik on majanduslikult valitseva klassi poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on kaitsta olemasolevat ühiskondlikku korda ja suruda maha teiste klasside vastupanu. Eristatakse: juriidilise, ajaloolisi, sotsioloogilisi, poliitikateaduslikke ja normatiiv-filosoofilisi riigiteooriaid. Riigi elemendid Riigi elemendid: territoorium, kodanikkond, kehtiv riigivõim, võime astuda suhetesse teiste riikidega. Territoorium Riigi territoorium on maa-ala, millel toimib riigivõim ja mis on suletud igasugusele muule võimukasutusele ilma riigivõimu selge loata. Kõik sellel maa-alal asuvad isikud on allutatud riiklikule võimule. Peale maismaa kuulub ka territooriumisse veeala, mis jääb piiridesse.
normativistlikud doktriinid; Grundnorm; riigi ja õiguse sotsioloogilised doktriinid; parariiklik 18 lähenemisviis; ex ante läehenemisviis); riik kui ühtne subjekt; riik kui indiviidide kogum; tsentraliseeritus; hierarhilisus; bürokraatia, bürokratiseerumine; korrelatiivne mõju. I OSA. RIIK TEEMA 2. RIIGI TEKKE TEOORIATE PALJUSUS Vaatleme siinkohal üksnes neid riigiteooriaid, mis on seoses riigi tekkimisega (kuidas tekib, ülesanded, olemus). Siin ei esitata teooriaid, mis käsitlevad riiki lahus õigusest ja organisatsioonist, neid tuleb käsitleda õigusfilosoofia õppeaine ning õigusteooria eriosa õppeaine raames. § 1. RIIGI TEKKE AJALOOLISED TEOORIAD (Platoni kontseptsioon riigist ning riigi tekke Aristotelese teooria) Üldistuseks tuleb märkida, et Antiik-Kreekas oli riigi kodanikkond tänapäevases mõistes väga kitsas
annaabi.ee 
