Mille poolest on Prantsusmaal oluline Louis XIII valitsemisaeg? Louis XIII asemel valitses Richelieu. Prantsusmaast tehti euroopa võimsaim riik. Taheti luua tsentraliseeritud riik. 1629. a. Armuediktiga hugenottide poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused tühistati. Valitsemine maal läks riigiametnikest intendantide kätte, alamaadel seoti riigiteenistusega, keelati duellid. Ametlik kultuuriideoloogia klassitsism. ajaleht Gazette de France. Iseloomusta Louis XIV valitsusaega?Valitses 1643-1715. Jules Mazarin. Absolutism elas üle kriisi, aegajalt aadelkond mässas, Pariisis üritas parlament läbi viia reforme, 1648 rahvaülestõus, Mazarin surus maha. 1661 M suri, L14 sai võimule. Pidas end jumala poolt troonile panduks ja seetõttu arvas, et võib teha, mida tahab. Ihkas kuulsust, selle nimel pidas
· Richelieu asus hugenottide õigusi piirama ja vallutas nende tähtsama keskuse La Rochelle 1628. aastal. Tühistati hugenottide poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused. · 1629. aasta Armuediktiga jäi usuvabadus Prantsusmaal siiski kehtima, kuid kaotati hugenottide eriõigused. · 1626. a. lõhuti maha vana feodaalaadli tugipunktid ja valitsemine maapiirkondades läks riigiametnikest intendantide kätte. · Enamus alamaadlist seoti riigiteenistusega, kas sõjaväes ohvitseridena, või büroodes ametnikena, muutes nad nii valitsejale kuulekaks teenistusaadliks. · Keelati duellid. Richelieu leidis, et kirjandus ja kultuur võib toetada riiki a valitsejat, sest aitab kujundada inimeste mõttemaailma soovitud suunas. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks sai klassitsism. · 1635. aastal asutas Richelieu Prantsuse Akadeemia, mille eesmärgiks sai prantsuse keele ja kultuuri eest hoolitsemine ja kirjanduse edendamine
Osundatud süsteem kehtis kuni 1917.a. bolševistliku oktoobripöördeni reeglina kõikjal Vene impeeriumi aladel, kuid Eestimaa ning Liivimaa kubermangus teatud erisustega. Selle tingis balti erikorrast tulenev balti aadli laialdane autonoomia ning selle raames spetsiifiline seisuste süsteem (seda kõigutas üksnes Aleksander III - tsaar aastail 1881-1894 - kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata ning alustas räiget venestamist). Taoline seisuste sidumine riigiteenistusega oli omane tegelikult ka Euroopa XIX saj. monarhistlikele rahvusriikidele ning sellele nähtusele tegi lõpu alles I Maailmasõda. Riigiteenistuse nö. musta töö tegi ära aga juba arenenud ning kindlustuv bürokraatia (kus viimane oli veel nõrk - senine tsentraliseeritud riigiaparaadi mitteseisuslik personal). Refereeritud teenistusastmete süsteemile kui absolutismi iseloomustavale nähtusele on omane juba terve kompleks tunnuseid, mis seonduvad hilisemal,
annaabi.ee 
