docstxt/.txt
mõisamaadest, Eestimaal üle poole ja Saaremaal ligi veerand. Riigimõisad renditi enamasti endistele omanikele, rentnikud maksid riigile suhteliselt madalaid rente osalt viljas, osalt rahas. Rentnikel keelati anda ihunuhtlust taluperemeestele, talupoegadele anti õigus kaevata rentniku peale kohtusse, kuni kuningani välja. Samuti keelati talupoegade müümine maast lahus, nende taludest väljatõstmine ja talumaade mõisastamine. Eesti riigitalupoja staatus ei olnud küll veel võrreldav vaba talupoja omaga Rootsis, ent siiski oli see tunduvalt parem kui eramõisate talupoegade õiguslik seisund. (Estonica, 2010) Linnad Keskaegses Eestis oli 9 linna: Tallinn(1228) ; Tartu (1262) ; Viljandi ; Rakvere ; Narva ; Haapsalu ; Vana-Pärnu ; Uus-Pärnu ; Paide. 16. sajandi lõpul oli Eesti alal kümme linna: lisaks keskajal tekkinutele said 16. sajandi teisel poolel linnaõiguse veel Kuressaare Saaremaal (1563) ja Valga (1584)
A. Virginius. -) Kokku ilmus seda 400 eksemplari. -) Tõlgiti ära ka Vana Testament, kuid see jäi vaid käsikirjaks ning ei ilmunud kordagi raamatuna. Vana hea rootsiaeg, müüt või tegelikkus? * Müüt: -) Teotöö, sunnismaisus - pärisorjus. -) Vilja väljavedu nälja ajal. -) Tsunftide sulgemine. -) Luterlus ainuvalitsev ja nõiaprotsessid. * Tegelikkus: -) Talurahvaharidus. -) Eesti keelne kirjandust ja grammatika. -) Ülikool. -) Reduktsioon riigitalupoja olukord paranes. -) Luterlus jumalateenistus eesti keeles. Põhjasõda 1700-1721 * 1699 moodustasid kolm riiki Rootsi vastase liidu. -) Taani, kuningas Frederich IV juhtimisel, tahtis saada tagasi omale Skandinaavia poolsaare lõuna osa. -) Poola, kuningas August II Tugeva juhtimisel, tahtis Liivimaad, täpsemalt kõiki Rootsi Baltikumi alasid. -) Venemaa, tsaar Peeter I juhtimisel, tahtis enda kätte saada Ingerimaad ehk Soomelahe idaosa.
3.Uus sõjaväekorraldus-sõjaliselt(ligi 100 000) - Rootsis-Soomes meesroodude asemele taluroodud ehk teatud arv talusid pidi palkama ühe sõduri, kellele anti oma väike majapidamine - Elukutselise ,,karoliinide" sõjaväe algus · Eesti-LM-l algas vabatahtlik eesti ja läti talupoegade värbamine Baltikuni garnisonidesse 1680ndatel(riigitalupoja staatus võimaldas): - Põhjasõja ajal moodustati Baltikumi talupoegadest mitu väeosa: kohalik maakaitsevägi ja mitmed eestlased said I korda ohvitserideks Läänemere regioon Põhjasõja eelõhtul Rootsi suurriigi oli võimaldanud: A. Oma ressursside maksimaalne ja tõhus ära kasutamine: - Rootsi rahvastiku- ja majanduslikud ressurssid olid liiga
annaabi.ee 
