Sissejuhatus vene kirjanduslukku I
Peeter tahtis
eristada kahte aspekti, elu osa vaimne elu allub kirikule. Vene kirik oli kuulutatud riigi
kirikuks. Inimese riigikohustustesse puutuvat valitses aga tsaar. Inimene pidi alluma
riigikorrale. See oli nii olnud alati, aga keskajal oli kiriku osa palju olulisem. Inimene mõtles
eelkõige religioossete asjade peale ja alles siis riigile. Nüüd tahtis Peeter I aga anda suuremat
võimu riigile. Inimesed pidid kirikuseaduste asemel alluma nüüd hoopis riigiseadustele.
Muudatused tulid ka kalendrisse. Uue aasta tähistamine nihkus 1. jaanuarile, enne oli see olnud
1. septembril. Ajaarvestamist hakati lugema Kristuse sünnist.
Õppimine oli kõige rohkem väärtustatud tegevus. Peeter ise läbis mitu koolitust. Peeter I
tahtis, et kogu tema riik muutuks töökaks. Ta saatis vene aadlikke välismaale õppima. Kui enne
oli Euroopas käimine keelatud, siis nüüd muutus see otstarbekaks. Ta kutsus ka välismaa
spetsialiste Vm-le