kasutati keerukates usurituaalides kui ka abielu- ja lapsesünnitseremooniates. Kakaoube kasutati ka raha asemel. Kakaoube viidi laiali merdpidi või seljas kanti neid punutud korvides. Kakao oli esimene stimuleeriv jook, mis Euroopasse jõudis. Sokolaadi joogid olid erilised ka selle pärast, et neid lubati juua ka paastu ajal. Kõrgest soost daamid jõid isegi missade ajal kakaod. Kuna Hispaanias olid kakaojoogid kuningakojas ning seda hoiti riigisaladusena, siis teistesse Euroopa riikidesse jõudis sokolaad alles aastakümnete pärast. Prantsusmaale jõudis jook 1615 aastal, kus värske Austria kuninganna Anna kuulutas joogi õukonnajoogiks ja sellega saavutati joogi populaarsus. Inglismaale jõudis sokolaad 1650 aasta lõpul, kus see saavutas suure populaarsuse. Juba 7 aastat hiljem avati esimene sokolaadi tuba ja peale seda muutus see veelgi populaarsemaks, sokolaaditoad said härrasmeeste ja poliitikute ning kirjanike kohtumiskohtadeks.
lapsesünnitseremooniates. Kakaoube kasutati ka raha asemel. Kakaoube viidi laiali merdpidi või seljas kanti neid punutud korvides. Kakao oli esimene stimuleeriv jook, mis Euroopasse jõudis. Tee ja kohv jõudsid hiljem. Sokolaadi joogid olid erilised ka selle pärast, et neid lubati juua ka paastu ajal. Kõrgest soost daamid jõid isegi missade ajal kakaod. Kuna Hispaanias olid kakaojoogid kuningakojas ning seda hoiti riigisaladusena, siis teistesse Euroopa riikidesse jõudis sokolaad alles aastakümnete pärast. Prantsusmaale jõudis jook 1615 aastal, kus värske Austria kuninganna Anna kuulutas joogi õukonnajoogiks ja sellega saavutati joogi populaarsus. Inglismaale jõudis sokolaad 1650 aasta lõpul, kus see saavutas suure populaarsuse. Juba 7 aastat hiljem avati esimene sokolaadi tuba ja peale seda muutus see veelgi populaarsemaks, sokolaaditoad said härrasmeeste ja poliitikute ning kirjanike kohtumiskohtadeks
lapsesünnitseremooniates. Kakaoube kasutati ka raha asemel. Kakaoube viidi laiali merdpidi või seljas kanti neid punutud korvides. Kakao oli esimene stimuleeriv jook, mis Euroopasse jõudis. Tee ja kohv jõudsid hiljem. Sokolaadi joogid olid erilised ka selle pärast, et neid lubati juua ka paastu ajal. Kõrgest soost daamid jõid isegi missade ajal kakaod. Kuna Hispaanias olid kakaojoogid kuningakojas ning seda hoiti riigisaladusena, siis teistesse Euroopa riikidesse jõudis sokolaad alles aastakümnete pärast. Prantsusmaale jõudis jook 1615 aastal, kus värske Austria kuninganna Anna kuulutas joogi õukonnajoogiks ja sellega saavutati joogi populaarsus. Inglismaale jõudis sokolaad 1650 aasta lõpul, kus see saavutas suure populaarsuse. Juba 7 aastat hiljem avati esimene sokolaadi tuba ja peale seda muutus see veelgi populaarsemaks, sokolaaditoad said härrasmeeste ja poliitikute ning kirjanike kohtumiskohtadeks
annaabi.ee 
