mõju avalikule arvamusele, seepärast nim. teda neljandaks võimuks. Statistikaamet (ESA) on asutus, mis kogub informatsiooni riigi majandustegevuse ja rahvastiku kohta ja teeb nende põhjal üldistusi. Andmed kantakse riiklikesse registritesse: maa-, äri-, riigivara-, valijate-, hoone-, autoregister.... Arhiivid - asutused, kus säilitatakse dokumente 1)Eesti riigi arhiiv (Tallinnas) 2)Eesti ajalooarhiiv (Tartus), (juurdepääs on kõigile riigikodanikele vaba). Dokumendi võib kuulutada riigisaladuseks 50 aastaks, seejärel muutub ta üldkasutatavaks.
tagatud isiku eraelu puutumatus (§ 28, lõik 3). Teisest küljest, võib väita, et avaliku teabe seadus ohustab ühiskonda. Kõigile on tuntud fakt, et 21. sajandi iga võimu peamine ressurss on informatsiooniline ressurss. Ning mõningatel juhtudel valitsus soovib piirata kodanikke juurdepääsu informatsioonile, kuna see on tema huvides. Praegu kehtiva korra kohaselt on võimalik tundliku info riigisaladuseks tembeldada (ma olen veendunud, et seda võimalust aeg- ajalt kasutatakse) ning mitte informeerida avalikkust mõnetest olulistest ja samal ajal ebameeldivatest asjadest. Kokkuvõtteks tahan öelda, et väga raske väita, et avaliku teabe seadus on oht või vastupidi, et see on võimalus. Nagu juba üleval öeldud kõik sõltub sellest kelle vaatenurk omaks võtta.
tegevuse kohta. Seadusel on järgmised positiivsed mõjud: Kasvab avalike ülesannete täitmise läbipaistvus Tagatakse igaühele isiklike õiguste ja vabaduste realiseerimiseks vajalikule teabele juurdepääs Eraeluliste isikuandmete parem kaitse Preventiivne mõju avalike ülesannete täitmisel õigusrikkumiste, kuritarvituste, korruptsiooni ja raiskamise ärahoidmisele. Seadus ei kehti järgmistel juhtudel: Riigisaladuseks või salastatud välisteabeks oleva teabe suhtes kuni teabe salastatuse kustumiseni Juurdepääsu võimaldamisel arhivaalidele Rahvusarhiivis ja kohaliku omavalitsuse arhiivis arhiiviseaduses ja selle alusel sätestatud korras, välja arvatud juurdepääsupiirangute kehtestamise osas Märgukirjale ja selgitustaotluse vastamise seaduses sätestatud korras märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele, kui vastamine eeldab
mõlema osapoole õiguses eelmise kohtuastme antud lahendit kõrgema astme kohtus vaidlustada. 18. Kodanikul on õigus saada omavalitsus- ja riigiasutustest vajalikku informatsiooni, sealhulgas enda kohta säilitatavate andmete osas. Demokraatlik riik tagab ajakirjandusvabaduse, mis võimaldab massiteabevahenditel edastada mitmekülgset teavet. Kodanikul on kohustus järgida inimeste õigust eraelu privaatsusele ning mitte avaldada riigisaladuseks kuulutatud informatsioon. 19. Ühiskonnas võib eristada avalikku sfääri, mille moodustavad riigivalitsemine, majandus ja kodanikuühiskond, ning eraelusfääri. Ühiskonda võib liigendada ka poliitika, majanduse, õiguse, kultuuri ning moraali valdkondadeks. 20. Rahvastikku võib klassifitseerida inimeste vanuse, rahvuse, tegevusala, elukoha, majandusliku seisundi, unutunnistuse, perekonnaseisu jmt kriteeriumi alusel.
1) enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav; 2) enne ehitamise alustamist kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolu, kui kirjalik nõusolek on nõutav; 3) ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav; 4) ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel; 5) ehitusjärelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele; 6) riikliku järelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, kusjuures juhul, kui riikliku järelevalve teostajal on õigus korraldada avariide põhjuste uurimist, siis juurdepääsu riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele;
kõvasti kalduma hakkas. Miks valitsuse kontrolli all olev Rockwater'i sukeldumismeeskond ei filminud 70 tunni jooksul kordagi laeva tüürpoordi poolset osa. Miks ei tahetud uppunuid välja tuua ja miks tegutseti lausa agressiivselt vastu igasugustele sõltumatutele vrakiuuringutele. Miks läks Estonia põhja kiiremini kui 3 torpeedo poolt tükkideks rebitud Wilhelm Gustloff. Üks pääsenud on öelnud nii: ,,See oli minu meelest auk. Minu ütlused tunnistati riigisaladuseks, nii et hiljem ei näidatud neid mulle endalegi. Ma ei ole sajaprotsendiliselt veendunud, et nägin just auku, sest oli väga pime, kuid olen kindel, et see koht oli ülejäänud laevakerest palju tumedam, ja minu meelest nägi see välja nagu auk." Tuukritel läks korda viia alla gaasilõikurid, millega eraldati vööri vaheseina küljest kaks metallitükki. Need kaks kiiruga lahtikeevitatud metallitükki osutusid ainsaks sõltumatute uurijate hangitud konkreetseks tõendiks. Ja see
esimest korda Venemaa arhiivinduse ajaloos kehtestasid seadusandluse tasandil juurdepääsureeglistiku arhiivimaterjalidele. (Kibal jt 2005) 23. juulil 1993. aastal vastuvõetud riigisaladuse seadus muutis aga kardinaalselt arhiivinduse olukorda, eriti just juurdepääsu küsimustes. Riigisaladuse seadusest sai tegelikult keskne normatiiv-seadusandlik akt, mis hakkas reguleerima suhteid informatsiooni valdkonnas, mis pakuvad julgeolekualast huvi. Riigisaladuseks kuulutati riigi poolt kaitstud sõjalised, välispoliitilised, majanduslikud, luure- ja vastuluurealased ning operatiiv-jälituslikuks tegevuseks vajalikud andmed, millede levitamine võiks tekitada kahju Vene Föderatsiooni julgeolekule. (Kibal jt 2005) Poliitiline võim venemaal ei soovinud siiski kaotada kontrolli arhiivide üle ja seega oli 1994. aastast on selgelt märgata lahtisalastamise tempode aeglustamist, 1996.1997. aastast veelgi enam
1) enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav; 2) enne ehitamise alustamist kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolu, kui kirjalik nõusolek on nõutav; 3) ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav; 4) ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel; 5) ehitusjärelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele; 6) riikliku järelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, kusjuures juhul, kui riikliku järelevalve teostajal on õigus korraldada avariide põhjuste uurimist, siis juurdepääsu riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele;
inimründe puhul). -hädaolukorrast teavitamise kord erinevate ohtude korral (esmane tegevus, evakueerumise plaan, võtmete asukohad) -hädaabivarustus ja varud -teenused -väljaõpe -plaanid ja skeemid. Ohuplaani tekstistruktuuri vt www.ra.ee Ohuplaan kinnitatakse käskkirjaga. JUURDEPÄÄS ARHIVAALIDELE Juurdepääs avalikule arhivaalile on vaba alates tema loomisest või saamisest, v.a need arhivaalid, mis sisaldavad · Riigisaladuseks tunnistatud teavet · Eraelulisi ja delikaatseid isikuandmeid · Ärisaladust. Juurdepääsupiirangud kehtestatakse järgmiselt: · Riigisaladust sisaldavad arhivaalid Riigisaladuse tasemed on: -piiratud tasemega riigisaladus (riigisaladuse seadus) - seda teavet sisaldavad teabekandja salastatakse 30 aastat -konfidentsiaalse tasemega riigisaladus - teave salastatakse kuni 50 aastaks -salajase tasemega riigisaladus- teave salastatakse kuni 50 aastaks
Isiku vastuvõtmine suulise pöördumise esitamiseks Õigusalaste selgituste andmine Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamine ja vastamise tähtaeg viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Eesmärk on tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes riigisaladust ja salastatud välisteavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest. Sätestab riigisaladuseks oleva teabe, riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse kustumise ning salastamisaluse ja -tähtaja muutmise, samuti riigisaladuse, salastatud välisteabe ja salastatud teabekandjate kaitse korra alused ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Riigisaladuse tasemed: piiratud tase; konfidentsiaalne tase; salajane tase; täiesti salajane tase. Riigisaladuse liigid Välissuhete riigisaladus Riigikaitse riigisaladus Korrakaitse riigisaladus Julgeolekuasutuse riigisaladus
MÄRGUKIRJALE JA SELGITUSTAOTLUSELE VASTAMISE SEADUS: Sätestab: isiku pöördumisele vastava korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega. Märguk. Ja selgt.-le peab vastama viivitamata, kuid mitte hiljem, kui 30 kalendripäeva. RIIGISALADUSE JA SALASTATUD VÄLISTEABE SEADUS: eesmärk on tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes riigisaladust ja salastatud välisteavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest. Sätestab riigisaladuseks oleva teabe, riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse kustumise ning salastamisaluse ja -tähtaja muutmise, samuti riigisaladuse, salastatud välisteabe ja salastatud teabekandjate kaitse korra alused ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. HALDUSMENEETLUSE SEADUS: Seadus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel
1) enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav; 2) enne ehitamise alustamist kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolu, kui kirjalik nõusolek on nõutav; 3) ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav; 4) ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel; 5) ehitusjärelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele; 6) riikliku järelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, kusjuures juhul, kui riikliku järelevalve teostajal on õigus korraldada avariide põhjuste uurimist, siis juurdepääsu riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele
lähedal. Seda on tunnistanud need, kes on laevavrakiga ühel või teisel viisil otseselt kokku puutunud. Esimesena kirjeldas seda ellujäänud rootslane Rolf Sörman, kes ujus mitu tundi külmas vees, hoides ühe käega kummuli päästepaadist ja teisega eestlannast, kes hiljem külma tõttu suri. Oma päästepaadi juurest nägi Sörman uppuva laeva keres vööri lähedal suurt, tumedat laiku. ,,See oli minu meelest auk," ütles ta. ,,Minu ütlused tunnistati riigisaladuseks, nii et hiljem ei näidatud neid mulle endalegi. Ma ei ole sajaprotsendiliselt veendunud, et nägin just auku, sest oli väga pime, kuid olen kindel, et see koht oli ülejäänud laevakerest palju tumedam, ja minu meelest nägi see välja nagu auk."Järgmisena mainis auku algallikas. Rootsi Veeteede Ameti ülem Johan Franson, kes juhtinud Rockwateri ülimalt salastatud sukeldumist vraki juurde 1994. Aasta detsembris, kõneles 1996. Aastalkorraldatud kohtumisel ellujääjate ja ajakirjanikega
ja vabadusi või seavad ohtu tema elu, tervise, au ja hea nime või vara puutumatuse. § 17. Teabe kogumise ning edastamise ja kasutamise keeld Eradetektiivil on eradetektiiviteenuse osutamisel keelatud koguda, edastada või kasutada teavet: 1) poliitilisel, õiguserikkumise varjamise või kõlvatu konkurentsi eesmärgil; 2) isiku seaduslike õiguste, vabaduste või huvide kahjustamise eesmärgil; 3) isiku terviseseisundi kohta; 4) mis on tunnistatud riigisaladuseks, pangasaladuseks, ärisaladuseks, pihisaladuseks, kutsesaladuseks või muuks saladuses hoidmisele kuuluvaks teabeks; 5) mis kirjeldab isiku poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta. § 18. Kutsesaladuse hoidmine (1) Eradetektiiv või eradetektiiviühing on kohustatud hoidma saladuses
8. Kuigi KrMS § 126.14 lg 1 pp 1-2 ja 4-6 nimetatud andmed on ka korrakaitse riigisaladus RSVS § 8 tähenduses, on tegemist eraldi alustega jälitustegevusega saadud andmete tutvustamata jätmiseks ning neile andmetele juurdepääs ei sõltu riigisaladuse juurdepääsuloa olemasolust. Salastatus jälitustegevusega kogutud teabe ja jälitusmeetodite, taktika ja vahendite osas kustub teabe kandmisega kriminaaltoimikusse või tutvustamisest jälitatud isikule, kuid kogutud muul alusel riigisaladuseks olevate andmete osas tuleb juurdepääsuvajadust kaaluda RSVS § 29 alusel ka nende isikute suhtes, kellel üldine juurdepääsuluba olemas. JÄLITUSTEGEVUS, jälitusprotokoll 9. Kaitsjale peab avaldama kõik tõendid, millele tugineb kohtuotsus, sealhulgas jälitustegevuse protokollid ja load, mille alusel on jälitustoiminguid tehtud. Jälitustoimikus sisalduva teabe puhul, mida seaduse kohaselt ei saa menetlusosalistele tutvustada, peab kohus põhjendama avaldamise võimatust
annaabi.ee 
