Traditsioonide ja uute tavade suhe tänapäeva ühiskonnas
Suure mõra, mis tänaseni
aina süveneb, lõi sellesse vankumatusse rütmi 20. sajandi lõpp. Siis hakkas vastiseseisvunud
Eesti arenema nii tööstuse- kui tehnikavallas lääneriikidele omase kiirusega ning levisid ka
uuenduslikud mõtted ja proovima hakati üha enneolematuid asju.
Maailma vahest kõige enam pühitsetud tähtpäev on jõulud ning ka Maarjamaa rahval
käivad selle perioodiga ühes kindlad tavad. Hoolimata ajast ja riigireziimist, olgu jõulud või
näärid, jäävad mõned traditsioonid püsima. Lähedastele kingituste tegemine ning hea ja
paremaga jõululaua katmine jääb kindlasti veel kauaks jõulupühade üheks iseloomulikumaks
sümboliks. Jõuluajal on levinud olnud komme käia kirikus jumalateenistusel. See oli kindel
käik ka nn jõuluuskujate seas, kes end kaasajooksikutena vaid ühel päeval aastas pühakotta
vedasid ning siis jälle ennast tublideks usklikeks pidasid. Tänasel päeval on see tava üha enam