Kirjaniku tähtsus: Mõjutas palju romantikuid ja klassitsiste Tsitaat: Surra pole midagi, hirmus on mitte elada Nii kaua kuni inimene elab, peab ta seda võtma täiel rinnal. Huvitavat Hugo riiklikud matused tõid 1885. aastal Pariisi tänavatele rohkem elanikke, kui linnas tollal elas. Tema kogutud teosed võtavad enda alla 14 köidet tihedat teksti, kokku üle 12 000 lehekülje. Hugo julgus, et kuidas ta julges avalikult Napoleon'i nimetada riigireeturiks Kasutatud allikad Igaüks, Victor Hugo. Wikipedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Victor_Hugo (21.09.2014) Igaüks, Victor Hugo. Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Victor_Hugo#Personal_life (21.09.2014) Admin, Victor Hugo. Kirjandusarhiiv 03.04.2012. http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1186 (21.09.2014) Miksike, Victor Hugo. Miksike. http://miksike.ee/docs/referaadid2005/hugo_evelin.htm (21.09.2014) Marek Tamm, Victor Hugo hauatagune elu (22.02.2002) http://epl
Rahvuskangelane 1841 tõstis Louis-Philippe ta aadliseisusse ja ta määrati parlamendi ülemkotta. Seal sai ta tuntuks sõnavõttudega surmanuhtluse ja sotsiaalse ebaõigluse vastu ning sõnavabaduse ja Poola iseseisvuse poolt. Pärast 1848. aasta revolutsiooni valiti ta Teise Vabariigi Seadusandlikku Assambleesse ja Konstitutsioonilisse Assambleesse. Kui Napoleon III haaras 1851 täieliku võimu ja kehtestas antiparlamentaarse põhiseaduse, nimetas Hugo teda avalikult riigireeturiks. Kartes oma elu pärast, rändas ta algus Brüsselisse ja siis Kanalisaartele. Seal elas ta 1870. aastani ning kirjutas Napoleon III vastaseid pamflette ,,Napoleon väike" ja ,,Kuriteo ajalugu". Prantsusmaal need keelustati, kuid olid sellegipoolest mõjukad. 1859 andis Napoleon III armu kõigile poliitilistele kurjategijatele, ent Hugo ei soovinud endistviisi Prantsusmaale tulla. Alles pärast Napoleoni kukutamist 1870 naasis ta kodumaale, kus teda võeti vastu
· naine oli võimetu lapsi · ,,Kogemise laulud" saama · 38. kohal inimestest, kes on Britannia ajalugu mõjutanud. Victor Marie · 19-aastaselt hakkas · ,,Jumalaema kirik · väga palju kontraste Huga vastu olen ma huvi Hugo saama luuletajapalka Pariisis" · keskendub revolutsiooni tundnud juba ammu. · tunnistati riigireeturiks · ,,Kolm musketäri" teemale Loodan, et kunagi leian · tegeles ka kunstiga · ,,93. aasta" · teostes on selgelt aega ,,Jumalaema kirik · Napoleon III vastasena rõhutatud monarhia vastane Pariiisis lugeda". oli 19 aastat eksiilis demokraatlik hoiak · Nõudis
Victor Marie Hugo Sündis 26.veebruaril 1802 Besanconis, suri 22.mai 1885 Pariisis. Ta oli tähtsaim Prantsuse kirjanik (romantik). Kõige kuulsam oma luule poolest. V.M.Hugo lapsepõlv möödus poliitliselt ebastabiilses riigis, kus Napoleon oli kuulutatud keisriks 2 aastat peale tema sündi.Elas pikka aega Kanaarisaartel, peale seda kui oli nimetanud Napoleoni riigireeturiks. 15 aastat enne oma surmanaases kodumaale. Tal oli 5 last, kellest esimene oli surnud väga noorena. Kirjutanud palju romaane, tuntuimad neist: ''Jumalaema kirik Pariisis'' (1830), ''Hüljatud'', ''Mees, kes naerab'', ''Hukkamõistetu viimane päev'' jne. Näidenditest tuntumad on ''Cromwell'', ''Kuningas lõbutseb'', ''Hernani'', ''Marion de Lorme'' jne. On välja andnud luulekogud "Oodid'',"Idamaised laulud", "Sügislehed",
Saksa sõjaväes, kuidas sõdurid elasid, noorte poiste vaim murdub, sest neil pole veel oma uut peret, kodu, rahu ajal rajatud elu, mille juurde tagasi pöörduda. Nad võivad olla selle võrra paremad sõdurid, kuid neil on hirm, mis juhtub nendega rahu ajal. Kujutab ka toorutsemist sõjaväes, toitumise, hügieeniprobleeme. 30ndatel hakkasid natsid levitama kuuldusi, et Remarque on tegelikult juudi päritolu. Neile ei meeldinud, et ta oli sõjavastane, nad pidasid teda riigireeturiks. Keelati tema teosed. Siis emigreerus ta Sveitsi, elas mõnda aega Prantsusmaal ning USA-s. Romaani ,,Triumfikaar" tegevus toimub 30ndate lõpus II maailmasõja eel Pariisis. Peategelane on saksa kirurg Ravic, kes on põgenenud gestaapo tagakiusamise eest. Tema tüdruksõber Sybil jäi gestaapo kätte ja naine piinati surnuks. Ravic on Pariisis valenime all ja teeb operatsioone teiste arstide eest. Ta tutvub noore näitlejanna Joaniga, neil tekib armulugu.
Näitekunstis vormi ei muutnud ikka 5 vaatust ja klassikaline ülesehitus. Sisulised muutused demokraatlik hoiak. Kangelasteks kõrgseltskonnast välja heidetud või sellega vastuollu sattunud isikud. 1841. valiti Victor Hugo Prantsuse Akadeemiasse. Samal aastal tõstis Louis - Phillippe ta aadliseisusesse ja ta määrati parlamendi ülemkotta. Kui Napoleon Kolmas haaras 1851 täielikult riigivõimu ja kehtestas antiparlamentaarse riigivõimu, nimetas Hugo teda avalikult riigireeturiks, ning kartes oma elu pärast, rändas ta Brüsselisse ja Kanaari saartele. 1859 andis Napoleon Kolmas armu kõigile poliitilistele kurjategijatele, aga Hugo ei soovinud endiselt Prantsusmaale naasta. Alles pärast Napoleoni kukutamist 1870 naasis ta kodumaale, kus võeti teda vastu rahvuskangelasena ning valiti kohe Rahvusassambleesse ja Senatisse. Aasta pärast oma ema surma, abiellus Hugo Adele Foucheriga (1822). See abielu kestis aastaid ja nad said viis last
5. Walter Scotti loomingul, hoolimata kirjaniku maailmavaadete vasturääkivusest, iseloomustab progressiivsus. Victor Marie Hugo: Elu: 1. Elas aastatel 26. veebruar 1802 22. mai 1885. 2. 1841 valiti Hugo Prantsuse Akadeemiasse. 3. 1841 tõstis Louis-Philippe I ta aadliseisusse ja ta määrati parlamendi ülemkotta. 4. Kui Napoleon III haaras 1851 täieliku võimu ja kehtestas antiparlamentaarse põhiseaduse, nimetas Hugo teda avalikult riigireeturiks. 5. Pärast Napoleoni kukutamist 1870. a naasis ta kodumaale, kus teda võeti vastu rahvuskangelasena ning valiti kohe Rahvusassambleesse ja Senatisse. Looming: 1. Tema näidend "Hernani" tekitas skandaali. Nimelt tekitas see vastuolusid romantikute ja klassitsistide vahel. 2. Ta oli tähtsaim prantsuse romantik. 3. Kirjutas Napoleon III vastaseid pamflette "Napoleon väike" ja "Kuriteo ajalugu". 4
olid vahepeal liiduleppe sõlminud (ja sellega ka Henry abielupoliitikat mõjutanud), eemaldusid taas üksteisest ning nii sai Henry taas loota liidule keisriga. Seetõttu oli keisririigi protestantide hülgamine suisa vajalik ning juba 1540. aasta keskel kuulutati Anna ja Henry abielu tühistatuks. Anna jättis Henry ellu ning maksis talle ka küllaltki suurt pensioni. Küll aga käis halvemini Anna kuningale välja valinud Thomas Cromwelli käsi, kes õige pea pärast Anna-afääri riigireeturiks kuulutati ning hukati. Juba samal aastal abiellus Henry aga uuesti, sedakorda sai tema abikaasaks tema ühe lähema kaastöölise Thomas Howardi sugulane Kathryn Howard. Ent too osutus vananevale kuningale truudusetuks ning hukati seetõttu 1542. aasta alguses. Kuningas oli sellest tugevalt löödud ning langes üha suuremasse depressiooni. 1530. aastate lõpust süvenesid üha Henry VIII tervislikud hädad: ta läks üha tüsedamaks
kuni oma surmani. Charles I Charles jätkas oma isa alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Seetõttu pidasid puritaanidest parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb kukutada. Saatsi pidevalt parlamente laiali kuniks lõpuks parlamendi taas kokku kutsuma, et soti mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida. Parlament aga hakkas kuningale vastu ning moodustas oma sõjaväe. Kuulutati riigireeturiks ja hukati 1649. Oliver Cromwell - Cromwell tõusis esile kui oskuslik ratseväekomandör. Ta purustas Charles I rojalistlikud väed otsustavates lahingutes. Ta keeldus troonist, kuid võttis endale lordprotektori tiitli. Immanuel Kant - Inimtunnetuse käsitluses sooritas Kant oma sõnul "kopernikliku pöörde". Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline
asja Liivimaa kasuks pöörata. Ta saatis kuningat selle reisidel ja saavutas mitmeid audientse. Kuigi teda lahkelt ära kuulati, ei nõtkunud kuningas ometi. 1691. aasta lõpul oli ta sunnitud koju tagasi pöörduma ning järgmise aasta märtsis kutsuti kokku kohe ka Maapäev, kus Patkul pidi oma käigust ette kandma. Võib arvata, et ta andis väära pildi läbirääkimiste käigust ja ässitas aadelkonda sellistele tegudele, mis kuningale andsid põhjust teda riigireeturiks pidada. Ilma kuninga nõusolekuta pandi ametisse neli uut resideerivat maanõunikku, kes pidid "isamaa puutumatust, vabadust ja eesõiguste alalhoidmist ning kinnitamist tähele panema". Nende tegevusjuhend oli Patkuli kirjutatud. Samuti oli ta kokku pannud Supliigi, kus maa olukorda kuninga tegevuse tagajärjel väga jubedates värvides kirjeldati. Muidu aravõitu Maapäev oli seekord erakordselt julge, sellele aitas kaasa kindralkuberner Hastferi puudumine,
1841 tõstis Louis-Philippe ta aadliseisusse ja ta määrati parlamendi ülemkotta. Seal sai ta tuntuks sõnavõttudega surmanuhtluse ja sotsiaalse ebaõigluse vastu ning sõnavabaduse ja Poola iseseisvuse poolt. Pärast 1848. aasta revolutsiooni valiti ta Teise Vabariigi seadusandlikku Assambleesse ja Konstitutsioonilisse Assambleesse. Kui Napoleon III haaras 1851 täieliku võimu ja kehtestas antiparlamentaarse põhiseaduse , nimetas Hugo teda avalikult riigireeturiks. Kartes oma elu pärast, rändas ta algul Brüsselisse ja siis Guernsey saarele elama . Seal elas ta1870. aastani ning kirjutas Napoleon III vastaseid pamflette "Napoleon väike" ja "Kuriteo ajalugu". Prantsusmaal need keelustati, kuid olid sellegipoolest mõjukad. 1859 andis Napoleon III armu kõigile poliitilistele kurjategijatele, ent Hugo ei soovinud endistviisi Prantsusmaale tulla. Ales pärat Napolioni kukutamist aastal 1870 naases ta kodumaale,
Romantilised kangelased on õilsad kristlased. Kujunevad välja mõisted maailmakirjandus, maailmakultuur ja rahvuskirjandus, rahvuskultuur. Tärkab rahvuslik eneseteadvus. Kujuneb ajalooline romaan. A. Dumas’ „Kolm musketäri“, W. Scott’i „Ivanhoe“ – pseudoajaloolised. Victor Hugo 1802-1885 Kuulsaim prantsuse romantik. Humanistlike vaadetega: sõnavõtud sõnavabaduse, sotsiaalse teema, Poola poliitilise olukorra jne kohta. Napoleon III vastane, too kuulutas Hugo’ riigireeturiks. 1851-1870 saadeti riigist välja. Senati liige. 23 Näidend „Hernani“ – ajas kaklema humanistid ja klassitsistid. Hugo alustas luulega, väga tunnustatud. Lisaks näitekirjanik. Romaanid: „Hüljatud“, „Mees, kes naerab“, „Jumalaema kirik Pariisis“. „Hüljatud“ – endine sunnitööline Jean Valjean saab headuse osaliseks ja hakkab maailma muutma.
annaabi.ee 
