enam on inimestelt nõutud altkäemaksu tehnoülevaatusele minnes. Uuel aastal jõustuva liiklusseadusega pannakse tehnoülevaatuspunktidesse jälgimiskaamerad. Kuidas toimida? Pöördudes isiklikult Kui on soov jääda või avalduse vormis anonüümseks, võib lähimasse helistada politseiprefektuuri, ööpäevaringselt kaitsepolitseiametisse vihjetelefonile või riigiprokuratuuri. 6121500. Kasutatud kirjandus http://www.korruptsioon.ee/2488 http://www.valitsus.ee/?id=8832 http://www.korruptsioon.ee/4684
Kõrgeimaks lüliks on Riiklik Peasüüdistaja, kelle nimetab ametisse valitsus ja kelle pädevusse kuulub süüdistuse esindamine Ülemkohtus ning samuti kriminaalasjade algatamine kohtunike, kaitseväe ohvitseride ning avaliku teenistuse teenistujate suhtes, kes on rikkunud usaldust. Teiseks lüliks on riiklikud süüdistajad, kes tegutsevad kolmes suurlinnas ja maakondades ning madalaimaks lüliks on piirkondlikud süüdistajad. Eestis on prokurörid prokuratuuriseaduse § 2 kohaselt Riigiprokuratuuri prokurörid ning ringkonnaprokuratuuri prokurörid. ProkS § 4 lg 2 kohaselt on Riigiprokuratuuri prokurörid riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid, riigiprokurörid ja prokuröri abid. ProkS § 4 lg 2 sätestab, et Riigiprokuratuurile alluvate ringkonnaprokuratuuride prokurörid on juhtivprokurör, vanemprokurörid, eriasjade prokurörid, ringkonnaprokurörid ja prokuröri abid. Rootsis toimub kohtunikuks saamine nii, et kõik kõrgkooli lõpetajad esitavad avalduse
Õiguskantsleril on kohustus vastata arupärimisele Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul. Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele vastamine Riigikogu liikmel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole kirjalikult, et saada teavet õiguskantsleri pädevusse kuuluva üksikküsimuse kohta. Õiguskantsleril on kohustus vastata kirjalikult 10 tööpäeva jooksul. Puutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemine Õiguskantsleri ülesanne on teha Riigikogule Riigiprokuratuuri taotluse alusel ettepanekuid Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme puutumatuse äravõtmiseks ja tema kohta süüdistusakti koostamiseks. 4 KASUTATUD ALLIKAD 1. Õiguskantsleri kodulehekülg. http://www.oiguskantsler.ee/ 2. Riigiportaal. Eesti Vabariik. Õiguskantsler. https://www.eesti.ee/et/eesti-vabariik/oiguskantsler/ 3. Estonica
lõpetamise kohta.Euroopa Liidu praktikas on leniency-avalduste kaudu avastatud enamik kartelle,mistõttu on leebuspõhimõtete rakendamine õks olulisemaid vahendeid konkurentsijärelvalveks ning kartellide vastu võitlemiseks. Kuivõrd ei kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvides 202 ega 205 ei sisaldanud leebusprogrammidega sarnase põhjalikkusega tingimusi leebuse kohaldamiseks,töötasid justiitsministeerium koostöö riigiprokuratuuri ja konkurentsiametiga välja seaduste muudatusettepanekud ametliku leebusprogrammi jõustamiseks Eestis.Selleks algatati 2009.aasta algul karistusseadustiku,kriminaal seadustiku ja konkurentsiseadustiku muudatused,milles seaduse tasandil määrati kindlaks leebuse kohaldamise tingimused karistusseadustiku paragrahvis 400 sätestatud konkurentsialasekuritoe puhul.2010.aasta alguses võeti eelnõu seadusena vastu. 6 3. EUROOPA ÜHENDUSE LEEBUSPROGRAMM
selt väike summa annab aluse paljude ekspertide kahtlusele, et Simm ei tegutsenud vaid materiaalsetel motiividel. Nii on siseminister Jüri Pihl kinnitanud, et üliluksuslikust elustiilist Simmi puhul rääkida ei saa. "Ei pea ostma maad, et olla rikas. Võib osta ka väiksemaid asju," ütles Pihl Õhtulehele septembri lõpu usutluses. "Me ei kommenteeri selliseid väi- teid," sõnas eile õhtul riigiprokuratuuri pressiesindaja Carol Merzin. Ka Simmi kaitsja Owe Ladva keeldus seda praegu kinnitamast. Pilt 3. Riigireetur Tasustamisele viitab ka kohtu otsus jätta Heete Simmi vara aresti alla. 18 000 krooni kuus teenis Herman Simm viimati kaitseministeeriumis. Sellele lisandus politseipension. 50 000 krooni kuus teenis Simmide perekond ametlikult kokku. Eile jättis kohus Heete Simmi vara aresti alla. Herman Simm vara arestimist ei vaidlustanud.
RMK kuulutas kaks ja pool aastat tagasi, 2008. aasta suvel, välja metsaveohanke, mille eelduslik maht oli ligi kaks miljardit krooni. Mängus oli kogu RMK raiutud puidu vedu viie aasta jooksul. Firmade pakkumuste summaks kujunes 1,74 miljardit krooni, andes seega alust väita, et tegu on riigi ajaloo suurima kartellikokkuleppe juhtumiga. Konkursil oli 38 veolepingut, kuid mitte kõigi puhul ei kahtlusta riigiprokuratuur kokkumängu. Riigiprokuratuuri teatel jagasid ettevõtted niiviisi omavahel ära kümme hanget. Esialgu oli uurimise all 25 firma tegevus, kuid kokkuvõttes sai süüdistuse üheksa firmat. Skeem oli lihtne: firmad tegid pakkumused korraga peaaegu kõikidele lepingutele, kuid seejärel hakkasid odavamad pakkujad neid tagasi võtma. Esialgsetel andmetel ongi väidetav kuritegu selles, et odavamate pakkumuste tagasivõtmises leppisid firmad omavahel kokku.
Põhiseaduse § 20 punktid 3 ja 5 (kuriteo või haldusõiguserikkumise ärahoidmine; nakkushaige, vaimuhaige, alkohooliku või narkomaani kinnipidamine kui ta on endale või teistele ohtlik) sisaldavad endas otseseid näiteid, et põhiseadus peab aktsepteeritavaks vabaduse võtmise eelduseks ohuhinnangut antud juhtudel, s.t ka prognoosi alusel. 6 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10m Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 RIIGIPROKURATUURI SEISUKOHT Riigiprokuratuur on peaprokuröriga eesotsas arvamusel, et KarS § 87 2 on põhiseaduslikkuse järelvalve menetluses asjassepuutuv norm ja ei ole põhiseadusega vastuolus. Õigus vabadusele ja isikupuutumatusele ei ole käsitletavas kohtuasjas absoluutne õigusriive ja õiguslikud alused on sätestatud ammendava loeteluna PS §20 lõike 2 punktides 1-6. Punkti 1 osas on tähtis vabaduse võtmine süüdimõistva kohtuotsuse tagajärjel ja selle täitmiseks
üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja arvamuse kandideerija kohta. http://www.kohus.ee/et https://www.riigiteataja.ee/akt/12769841 PROKURATUUR Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Prokuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb lähtudes seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest. Riigiprokuratuuri prokurörid on riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid, riigiprokurörid ja abiprokurörid. PÄDEVUS AMETISSE MÄÄRAMINE AMETIST VABASTAMINE Prokuratuur juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Omal soovil selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse; esindab kohtus Vabariigi Valitsus justiitsministri Vanuse tõttu
kuritegevuse ennetamiseks, toetades kodanikuinitsiatiivi korras tegutseva naabrivalve arengut ning luues õiguslikud alused erasektori kaasamiseks õigusrikkumiste avastamisse". Eelnõu väljatöötamisel on aluseks võetud Siseministeeriumis ettevalmistatud "Eradetektiivinduse seaduse" eelnõu 20.03.1998 a redaktsioon. Eelnõu on ette valmistanud Siseministeerium. Töögruppi kuulusid Lennart Viikmaa - siseministri nõunik, Erik Salumäe - OÜ Infobüroo Firmus juhatuse liige, Norman Aas - Riigiprokuratuuri kriminaalpoliitika talituse juhataja, Koit Pikaro - Riigikogu liige, Veiko Jürisson - Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor, OÜ Infobüroo Firmus juhatuse liige, Henno Kuurmann - Kaitsepolitseiameti komissar, Kersti Jundas - Keskkriminaalpolitsei politseinõunik, Anno Aedmaa - Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna nõunik, Meelis Maiste - Siseministeeriumi õigusosakonna nõunik, Kaido Jõgeva - Siseministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist.
Kandidaatidele tuleb avalduse esitamiseks anda aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast. (3) Riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör ning vanemprokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursita. 13. Prokurör kohtueelses uurimises ( millised uurimistoimingud teostatakse prokuröri kinnitamisel ?). Prokuratuuriseadus § 4. Riigiprokuratuur (1) Riigiprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. Kohtueelne menetlus kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusmaterjale ja selgitada seeläbi välja toimunu. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur välja kuriteos kahtlustatava ning teda õigustavad ja süüdistavad asjaolud.
Konkurentsiamet ja Sõjaväepolitsei. Peale eelnevate uurimisasutuste teevad edasilükkamatuid menetlustoiminguid ka Keskkonnainspektsioon, Päästeamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Tööinspektsioon, reisil viibiva merelaeva või õhusõiduki kapten ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Prokuratuur on kaheastmeline koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist. Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti, ringkonnaprokuratuuride tööpiirkonnad kattuvad politseiprefektuuride omadega. Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse samuti viieks aastaks. Prokurörid on: Prokuröri abi Ringkonnaprokurör Vanemprokurör Juhtivprokurör Riigiprokurör Juhtiv riigiprokurör Riigi peaprokurör Kokku on Eestis täna ca 200 prokuröri
05.1991. Pärast seda, kui Tammik viidi 2015. aastal üle korterivargustega tegelevasse gruppi, on mitmed kolleegid muutunud Tammiku töö suhtes kriitiliseks. Ringkonnaprokuröri tööülesandeks on igapäevane ja vahetu koostöö menetlusasutustega, menetlejate koolitamine ja nõustamine. Tammikul tuli ka planeerida ja tagada jälitustegevusi. Kolleegid hindavad Tammiku koostöö- ja suhtlemisoskust sedavõrd ebapiisavaks, et pöörduvad 10.11.2016 kirjaga Riigiprokuratuuri. Kirjas osutatakse ka puudustele kohtueelse menetluse juhtimises. Näitena tuuakse välja, et prokurör on koostanud kriminaalasjades vahistamise tähtaja pikendamise taotlusi ebakorrektselt. Ta on venitanud jälitustegevuseks loa taotlemisega, jätnud esitamata õigusabi taotlusi teistele riikidele. Sama aasta lõpus (30.12.2016) esitas Tammik omapoolsed selgitused esitatud etteheidetele. Riigiprokuratuuris asuti siiski seisukohale, et Tammikul võib (hoolimata äsja läbitud
täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Kriminaalmenetluse juhina suunab prokurör uurijat tõendite kogumisel ja vastavalt tuvastatud asjaoludele otsustab isikule süüdistuse esitamise. Kokkuvõtlikult on prokuratuuril (prokuröril) kaks peamist ülesannet: kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimine ja riikliku süüdistuse esitamine kohtus. Prokuratuur on kaheastmeline, koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist. Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti, ringkonnaprokuratuuride tööpiirkonnad kattuvad PPA prefektuuride omadega. Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse samuti viieks aastaks. Prokurörid on: Prokuröri abi – madalaim aste, ükskõik mis haridusega Ringkonnaprokurör – 14 inimest, eelistatakse inimest väljastpoolt süsteemi Vanemprokurör Juhtivprokurör- 4 inimest Riigiprokurör
Prokuratuuri otsus jääb viimaseks. Kannatanu ei saa kaevata. Kui Riigiprokuratuur jättis kaebuse rahuldamata, siis § 208. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise vaidlustamine ringkonnakohtus (1) Kui käesoleva seadustiku § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks käesoleva seadustiku §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. (...) (5) Kui kohtunik leiab, et kriminaalmenetluse alustamiseks või jätkamiseks ei ole alust, koostab ta määruse, milles märgitakse: 1) kaebuse rahuldamata jätmise põhistus; 2) kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmine.
kuriteos, mille tagajärjed saabusid Eesti Vabariigi territooriumil, kui menetlemisega võivad kaasneda rasked tagajärjed Eesti Vabariigile või kui teo menetlemine on vastuolus muude avalike huvidega. (3) Kriminaalmenetluse lõpetamine riiklike majandushuvide, välispoliitiliste huvide või muude kaalutluste alusel ei ole lubatud, kui see oleks vastuolus Eestile siduva välislepinguga. § 2051. Kriminaalmenetluse lõpetamine konkurentsialase kuriteo korral (1) Riigiprokuratuuri määrusega lõpetatakse kriminaalmenetlus konkurentsiseaduses sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja suhtes, kes on esitanud esimesena leebuse kohaldamise taotluse, milles sisalduv karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteole viitav teave võimaldab alustada kriminaalmenetlust. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui leebusetaotleja poolt viidatud kuriteoga seotud kriminaalmenetlust on enne leebuse kohaldamise
(umbes 20 meetrit) jm. Mõte oli terviku säilitamises ning ma olen erialainimestelt saanud palju moraalset toetust selle projekti teostamiseks. Aga selle teokstegemine läks üle kivide ja kändude, kuigi arhitektiks oli Ignar Fjuk (keda riigiprokurör Andres Ülviste nimetab Igor Fjukiks). Et riigiprokurör Ülviste määrus selle kaasuse lõpetamisel on 75-aastase juurdepääsupiiranguga, siis ma seda siia välja panna ei saa. Lisan aga oma vastused riigiprokuratuuri otsustele-määrustele, minu kirjad ei vaja salastamist. Kaasust on kaks korda käsitletud ajakirjanduses, kirjutatut ei ole ümber lükatud ega vastu vaieldud. Need viited leiab slaidide hulgast. Muidugi vajaks see kaasus erikäsitlust ja loodetavasti see tuleb. Lisad: ettekannet saatnud slaidid (Tuuli Stewarti töötluses) M. Hindi vastus 1 riigiprokurörile (10. aprillist 2016) M. Hindi vastus 2 riigiprokurörile (10. maist 2016)
justiitsminister või riigi peaprokurör. Kandidaatidele tuleb avalduse esitamiseks anda aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast. (3) Riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör ning vanemprokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursita. 13. Prokurör kohtueelses uurimises ( millised uurimistoimingud teostatakse prokuröri kinnitamisel ?). Prokuratuuriseadus § 4. Riigiprokuratuur (1) Riigiprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. Kohtueelne menetlus – kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusmaterjale ja selgitada seeläbi välja toimunu. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur välja kuriteos kahtlustatava ning teda õigustavad ja süüdistavad asjaolud. Kohtueelne menetlus eelneb süüdistuse esitamisele ning
Distsiplinaarsüüteo eest võib prokurörile määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu palga ulatuses; 3) palga vähendamine; 4) teenistusest vabastamine. Distsiplinaarkaristusena võib prokuröri palka vähendada mitte rohkem kui veerandi võrra ja mitte kauemaks kui üheks aastaks. Prokuröri distsiplinaarsüütegu arutab prokuröride distsiplinaarkomisjon, mille koosseisu kuuluvad kaks Riigiprokuratuuri prokuröri, kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja üks kohtunike täiskogu valitud kohtunik. Distsiplinaarkomisjon valitakse kolmeks aastaks. Prokurörile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on: 1) justiitsministril kõigi prokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul; 2) riigi peaprokuröril kõigi prokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul. Riigi peaprokuröri teenistusest vabastamise distsiplinaarkaristusena otsustab Vabariigi Valitsus
Distsiplinaarkaristused. Distsiplinaarsüüteo eest võib prokurörile määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu palga ulatuses; 3) palga vähendamine; 4) teenistusest vabastamine. Distsiplinaarkaristusena võib prokuröri palka vähendada mitte rohkem kui veerandi võrra ja mitte kauemaks kui üheks aastaks. Prokuröri distsiplinaarsüütegu arutab prokuröride distsiplinaarkomisjon, mille koosseisu kuuluvad kaks Riigiprokuratuuri prokuröri, kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja üks kohtunike täiskogu valitud kohtunik. Distsiplinaarkomisjon valitakse kolmeks aastaks. Prokurörile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on: 1) justiitsministril kõigi prokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul; 2) riigi peaprokuröril kõigi prokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul. Riigi peaprokuröri teenistusest vabastamise distsiplinaarkaristusena otsustab Vabariigi Valitsus
tunnusena näeb ette üksnes varalise kasu saamise eesmärgi69. Tõsi, märksa vähem 66 Raska, E., Kriminoloogia – Tallinn, 2002, lk 169-183 67 J. Sootak - Kaks aastat karistusseadustikku – uus õigus ja uued probleemid? Juridica 2000, nr 8, erinumber lk. 35-44 68 J. Ginter, M. Kruusamäe, J. Sootak. Eesti karistuspoliitika: vabadusekaotuslikud karistused. Tallinn: Juura 2004, lk 30. 69 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.oktoobri 2003.a. otsus 3-1-3-14-03 – Riigiprokuratuuri avaldus kohtuvea parandamiseks Harju Maakohtu 25.09.2002 otsuses ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 42 veenvalt mõjub Riigikohtu nõustumine ringkonnakohtu seisukohaga, et süü suurust mõjutab raskendavate asjaolude puudumise ja kergendava asjaoluga mittearvestamise korral veel teo toimepanemise koht (kohtusaal) ja relva põhjendamatu kaasaskandmine70.
/ RT I 2003, 20, 116 15 RT 1990, 10, 113 /.../ RT I 2003, 20, 116 16 RT 1997, 84, 1428 17 RT I 1998, 110, 1811/.../ RT I 2002, 63, 387 18 Sotsiaalministri 9. aprilli 1998. a. määrus nr 28, RTL 1998, 153/154, 574 19 RT I 2001, 88, 531 /.../ RT I 2003, 26, 156 7 nr 142 alusel. Ametkondadevahelisse narkokomisjoni kuuluvad Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei, Piirivalveameti, Tolliameti, Riigiprokuratuuri, Ravimiameti, Justiits- ja Sotsiaalministeeriumi esindajad. Komisjoni peamiseks ülesandeks on narkomaaniaalaste probleemide arutelu, ametkondadevahelise koostöö tõhustamine ning uimastite vastu võitlemisele suunatud tegevuste arendamine. 2001. aasta juunis-juulis moodustati Eestis maakondlikud uimastiennetusnõukogud, mille ülesandeks on koordineerida alkoholismi ja narkomaania ennetusalast tegevust vastava maakonna omavalitsusüksustes
kahtlustatava või süüdistatava isiku suhtes tema nõusolekul lõpetada, kui kahtlustatav või süüdistatav on oluliselt kaasa aidanud avaliku menetlushuvi seisukohalt tähtsa kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele ja kui ilma selleta oleks selle kuriteo avastamine ja tõendite kogumine olnud välistatud või oluliselt raskendatud. 9) konkurentsialase kuritoe korral - Riigiprokuratuuri määrusega lõpetatakse kriminaalmenetlus konkurentsiseaduses sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja suhtes, kes on esitanud esimesena leebuse kohaldamise taotluse. 10) kui on möödunud menetluse mõistli aeg - Kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja
Seepeale teatab B A-le lepingust taganemisest olulise rikkumise tõttu ja nõuab tasutud raha tagasi. A teatab, et ei mõtlegi midagi tagasi maksta ja et A oli ,,ise loll, et kinnisvarabuumi ajal kasutatud maja eest nii palju maksis". Seepeale esitab B A vastu hagi ja nõuab tasutud 3 500 000 krooni tagastamist. Hagi saanud B teatab seepeale, et ,,muudab A elu põrguks", kuna B kui kõrge riigiametnik ei tohi ,,lihtsaid inimesi" taga kiusata. A pöördubki erinevate kaebekirjadega Riigiprokuratuuri, justiitsministri ja õiguskantsleri poole, kus ,,mustab" B-d erinevate väidetega. Lisaks kaebab ta linnavalitsusse, et majas tehakse ebaseaduslikke remonttöid ja kurdab oma muret ka ajalehes, samuti kutsub ta kohale tuntud telereporteri PV, et ,,B musti tegusid" paljastada. Ajakirjanik PV pöördubki palvega kohtu poole võimaldada tal kohtutoimikuga tutvuda. Kohtusekretär keeldub, viidates, et selleks peaks olema ka hageja nõusolek. Seejärel saabub
annaabi.ee 
