6. Kasutatud leheküljed 2 Asend ja haldusjaotus Maakonna pindala on 2993 km2, rahvaarv 145 224 (01.01.2010). Tartumaa asub kahe suure veekogu - Peipsi ja Võrtsjärve - vahel. Järvi ühendav Suur-Emajõgi on ajalooliselt olnud tähtis veetee ja tal on eeldusi muutuda atraktiivseks turismiobjektiks. Naabermaakondadeks on Tartumaale põhjas Jõgeva, läänes Viljandi ning lõunas Põlva ja Valga maakond. Maakonna idapiir Peipsi järves on ühtlasi ka riigipiiriks Venemaaga. Tartumaal on 22 omavalitsusüksust, neist 3 linna ja 19 valda. Ühe omavalitsusüksuse elanike arv ulatub 97 inimesest Piirissaare vallas kuni enam kui saja tuhande inimeseni Tartu linnas. Tartu linn on maakonna administratiivne keskus, kus elab peaaegu 68 % maakonna rahvastikust. Tõmbekeskuseks on Tartu linn kogu Lõuna-Eestile. Peale Tartu linna on maakonnas 2 väiksemat linna (Elva ja Kallaste), 22 alevikku ja 304 küla. 2
Mandri-Hiinast sai kommunistlik Hiina Rahvavabariik, vaba demokraatlik valitsus põgenes Taiwani. Taiwan oli kuni 1970. aastateni ÜRO-s, kuni lääneriigid pidid Vietnami sõja lõpetamiseks Hiina Rahvavabariiki tunnustama. Määrati kindlaks ka Poola piirid. Poola oli riigina likvideeritud, kuid see otsustati taastada. 1939 aastal oli Poola idaosa olnud NSVL-i käes, kuid see-eest saab Poola Saksamaa idapoolsete alade arvelt alasid juurde, seega liikus Poola lääne suunas. Riigipiiriks sai Oder Neisse jõgi. Veel lepiti Jalta konverentsil kokku see (või pigem kinnitati üle), et pärast Saksamaa kapituleerumist kuulutab NSVL Jaapanile sõja. 1945 toimusid lahingud Saksamaal. Berliin kapituleerus 2. mail 1945. Kuigi Hitler oli surnud, oli ta oma järeltulijaks määranud admiral Dönitzi ja nii jätkasid mõned väeosad vastupanu osutamist. Kapitulatsiooniaktile kirjutati alla 7. - 8. mai. See kirjutati alla lääneliitlaste peakorteris 7. mail,
lihtsalt see ala, kus välisvõimudel ei ole õnnestunud oma korda kehtestada. Seepärast on sinna sisse jäänud väga eripalgelisi rahvaid. Ühtegi neist ei nimetata afgaanideks. Seal on terve hulk rahvaid, kes järgivad endiselt oma traditsioonilist eluviisi ja ei taha midagi kuulda kaasaegsest ühiskonnast. Puštu hõime ei kontroll ükski riigivõim. Karjakasvatajate igipõlist vajadust vahetada suve ja talve karjamaid ei takista mingi joon kaardil, mida poliitikud riigipiiriks nimetavad. Tänapäeval on Lääs kulutanud selle riigi ülesehitamiseks koos 27 sõjategevusega juba sadu miljardeid dollareid, kuid tulemus on siiani nullilähedane. 80% maailma salaoopiumist tuleb Afganistanist. Välismaine majandus- ja toiduabi ainult suurendab võimalusi oopiumi külvipinda laiendada ja Talibani rahastada – kui toitu välismaalt ei tuleks, peaks ju nälja vältimiseks vähemalt osa praegusi moonipõlde teravilja all hoidma.
küla),Viljandimaal Karksi ja Abja vald (9 küla) ning Pärnumaal Saarde ja Häädemeeste vald (11 küla). Lätis piirnevad Eestiga Alūksne, Hopa, Valka, Naukšēni, Ruhja, Mazsalaca, Aloja ja Salatsi piirkond (piiriasulad on Valka ja Ainaži linn, 5 km kaugusel Eesti piirist asub Hopa (läti keeles Ape) linn). Raudtee ületab Eesti-Läti piiri Valgas Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelist kontrolljoont loetakse riigipiiriks ja seda käsitletakse kolme lõiguna: 1) maapiir Eesti-Läti-Vene piiri kolmikpunktist Pihkva järveni 2) järvepiir Pihkva, Lämmi- ja Peipsi järvel ning 3) piir Narva jõel Maapiir kulgeb kolmikpunktist Piusa-äärse Võmmorskini üldjoones põhjakirdesse ja mööda Piusat itta, teeb suure kaare ümber Saatse ja jätkub loode suunas Pihkva järve Kulje orglaheni. Värska lahe suudme idakaldal ümbritseb Eesti territoorium enklaavina Venemaale kuuluvat Dubki (Tupka) kaluriküla
annaabi.ee 
