4) Konverentsid Konverents Toimumisaasta Osapooled Otsused Atlandi harta 1941 Inglismaa; Usa; hiljem NSVL sõnastati sõjaeesmärgid ja järgne maailmakorraldus. Lubati taastada kõikide sõja käigus sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus. Teheran 1943 Usa; NSVL; Suurbritannia Teise rinde avamine Prantsusmaal, NSVL lubas Saksamaa purustamisel alustada sõda Jaapaniga. Saksamaa jaotamine & Poola riigi piirid. Lääneriigid liitusid NSVL riigipiiridega 1941 Jalta 1945 veebruar Usa; Inglismaa; NSVL Kooskõlastatakse Saksamaa lõplik purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus, ÜRO asutamine Potsdam 1945 juuliaugust Usa; Inglismaa; NSVL Saksamaa sõjajärgne haldamine, sõjaroimarite kohtu alla andmine, Natsionaal Sotsialistliku Partei hävitamine.
DIKTATUURID EUROOPAS Miks tekkisid diktatuuririigid? 1)Muutused ühiskonnas- keskklass kaotas oma mõjuvõimu, tugevnes suurearvuline tööliskond; naistele anti valimisõigus. 2)Sõja mõju- inimesed olid harjunud karmikäelise riigivõimuga, ülistati juhte, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt ,karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks. 3)Pettumine Versailles' süsteemis ei oldud rahul kehtestatud riigipiiridega ,leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada oma rahvale. 4)Majanduslikud raskused- reparatsioonimaksed, kiire inflatsioon või tooraineallikate kadumine. Inimesed kaotasid usu demokraatiasse. Seda kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes elu kiiresti paremaks muuta ning rahvas uskus neid. 5)Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine
red muutused panganduses sokeerivad maailma iga päevaga üha enam. Ja just selle pärast valisingi ma selle teema, et välja tuua mis on minu suhtumine riiki ja selle olemusse, lahates erinevaid võimalusi ja tuues näiteid ka teistest riikidest. Riik on oma olemuselt kui tervik ja omab kolme põhitunnust, mille alusel seda arvestatakse ja tunnustatakse riigina. Nendest kolmest esimene on kindel territoorium, mis on piiritletud riigipiiri või riigipiiridega. Teiseks oluliseimaks põhitunnuseks on rahvas, kes elab sellel kindlat territooriumil. Ning kolmandaks -avalik võim, mis peab olema kogu riigis ja see on omakorda riigihalduse aparatuur. Riik on suveräänne ja tema võim on suveräänne. Selle kõik võib kokku võtta väitena, et riik on spetsiifiliselt organiseeritud rahvas, kes teostab teatud kindlal territooriumil suveräänset võimu. Kuigi mina leian, et on ka olukordi näiteks kriisiolukord riigis , kus teised
Mis oli segregatsiooni poliitika? - Valged ja mustad hoitakse lahus; erinevad koolis jne 41.Kes oli plantaator? - Istanduse omanik 42.Mis tulemused ja tagajärjed on USA jaoks? - Hakkab kasvama ülivõimas tööstusriik; lõunaosariikides toidupuudus; läänepoolseid alasid anti tasuta; vabad farmerid teevad tööd; väga kiire majanduse areng Rahvusriigid 43.Millal hakkavad välja kujunema rahvusriigid? - 19.sajandil 44.Milles seisnes nende probleem? - Rahvused ei kattunud riigipiiridega 45.Rahvusriigid= ühes riigis, üks rahvus 46.
Sellega lõppes sõjategevus. Kokku kutsuti Pariisi rahukonverents, mis töötas rohkem kui poolteist aastat(1919-1920). Selle istungeid peeti Versailles' lossis. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline süsteem sai nimeks Versailles' süsteem e Versailles' diktaat. (1919) 2. Peale uute riigipiiride kehtestamist rahulepingu järgi, soovisid antanti riigid võimsamaks saada ja kätte maksta kaotajatele. Uute riigipiiridega paraku aga ei arvestatud rahvaste soovide ja vajadustega nii, et vastuolud ja tülid olid vältimatud. 1920 aastal loodi Rahvasteliit, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Sinna kuulusid paljud maailma riigid. Algul küll ei võetud MS kaotanud riike, nad pääsesid sinna alles hiljem. NSVL pääses sinna alles 15 aastat hiljem. USA jäi aga Rahvasteliidust kõrvale sest nad
põhimõtetega inimene paratamatult nii kurb kui see ka ei ole eelistama esimest. Ja sel eelistusel pole mingit pistmist elukauge patsifismiga. Kolmandaks kompromiteerib eestlust ka see, kui selle südametunnistuseks nimetatakse inimesi, kes astuvad samme sõnavabaduse piiramiseks. Neljandaks on eestlust ehk enese tahtmata õõnestanud need, kes meie põhiseadusesse Tartu rahu torganud samasse paragrahvi riigipiiridega. See seab ohtu meie rahvusliku julgeoleku, sest teeb piirilepingu sõlmimise raskeks. Viiendaks, rahvuslust õõnestavad ka need, kes samastavad rahvusluse põllumajandusega. Hoiak, et "ainult maal on veel ausust jne", mõistab eestluse igavesti reservaati kuuluma. Usun, et Igor Gräzinil on õigus, kui ta eestlust seob rohkem väikekodanlase kui talupidajaga. Seda tegi õigupoolest juba Juhan Luiga.
reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali õpetus moraalist. Sõna eetika tuleb kreeka keelest ethos- tähistab kommet, harjumust ja e`thos- tähendab iseloomu omadust.
P. 2003, lk. 15): Esimene neist moodustab aluspõhja kui tegevusharule: 1. Juhtimine on ärijuhtimine. 2. Organisatsioonil on või peab olema - ÜKS, ainuõige struktuur. 3. Inimeste juhtimiseks on- või peaks olema ÜKS, ainuõige viis. Teine ellduste rühm on aluseks juhtimispraktikale: 1. Tehnoloogiad, turud ja lõplikud kasutusalad on ette kindlaks määratud. 2. Juhtimistegevuse ulatus on õiguslikult defineeritud 3. Juhtimine on suunatud sissepoole 4. Riigipiiridega määratletud majandus on etteõtluse ja juhtimise elukeskkond. (Drucker, F. P. 2003, lk. 15) Juhtimine on ärijutimine Enamus inimesi, olgu nad siis juhtimisega seotud või mitte, peab seda eeldust enesestmõistetavaks. Tõepoolest, juhtimisteemadel kirjutajad, selle ala praktikud ning võhikud isegi ei kuule sõna "juhtimine"; nad kuulevad automaatselt: ÄRIJUHTIMINE. (Drucker, F. P. 2003, lk. 16)
teoreetiliste raamistike sees), metaeetika (e. analüütiline uurib terminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning teooriate õigustamise viisi) Praktiline eetika konkreetsed moraaliprobleemid, kutse-eetika Moraal on normide süsteem normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: mäng (male, jalka jms), õigus, religioon, moraal, etikett Õigusnormid - seadused siis. Tagatakse riiklike institutsioonidega, piiratud riigipiiridega, mittetäitmisel välised sanktsioonid ja annab küsida, kas nad on moraalsed. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires, põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile, ilmutusele või kirjasõnale. Täitmist tagatakse väliste sanktsioonide ähvardusega. Moraalinormid on mitteformaalsed, ega tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse väliste (teiste suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi). Mor.normid on universaalsed, ega ole
c) riigi vastutust liigi säilimise eest saab hinnata vaadeldes liigi levikut, kui liik on levinud vaid ühes või mõnes riigis, siis on riiklik vastutus liigi säilimise eest seda suurem. Kui liigi levila on piiratud, siis vastutab tema levilasse jääv riik liigi säilimise eest kogu ülejäänud maailma elanikkonnale. Vahel tuleb ühe liigi säilimiseks teha mitmel riigi omavahel koostööd, sest liigi levila ei ole kuidagi seotud riigipiiridega. 2) Kas looduskaitse peaks enam tähelepanu pöörama haruldastele või ohustatud liikidele ja kooslustele? (lk 236) Looduskaitse peaks enam tähelepanu pöörama haruldastele liikidele ja kooslustele, mis on tavaliselt ühtlasi ka ohustatud (kõik ohustatud liigid, aga ei pruugi olla haruldased). 8. Kaitsealade valik ja vormimine Mõisted: Süstemaatiline kaitse planeerimine (põhimõtted) süstemaatiline kaitse planeerimine on
Niinimetatud alama rassiga sai siiski koostööd teha Hitler tegi koostööd Nõukogude Liiduga. Miks tekkisid Euroopas diktatuurid? Põhjuseid on palju, tõuke andis erinevate tegurite põimumine.: 1) Rahulolematus rahulepingutega. Rahulolematu ei olnud vaid Saksamaa, vaid ka Itaalia, kes ei arvas, et tema panus oli suurem. Rahulolematud olid Tsehhoslovakkia, Ungari ja teised uued riigid rahvuspiirid ei langenud kokku riigipiiridega, seega sooviti rahvuskaaslaste alasid endaga liita. Kui riigi sees oli jõud, mis lubanuks Versailles'i süsteemi tingimused ümber vaadata, sai see rahva toetuse. 2) Majanduslik ebastabiilsus. Mitte vaid 1929 aasta suur majanduskriis, vaid ka varem. Itaalias oli 20.-aastate alguses väga palju töötuid, sest sõjaväest tulnud mehed ei saanud tööd. Lõuna- ja põhjaosa oli majanduslikult erinev, seega tekkis lõunaosas manipuleeritav mass,
sanktsioonidega (häbi). Moraalinormid on universaalsed, ei ole piiratud riigipiiride, grupi, religiooniga. Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile (jumalikule, ilmalikule) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. Õigusnormid on seadused otseses tähenduses, seadusandja poolt kehtestatud, institutsioonide poolt kantud. õigusnormide täitmist tagatakse riiklike institutsioonidega: kohus, politsei, vanglad õigus on piiratud riigipiiridega: seadused kehtivad ühe riigi piires seaduse mittetäitmisel tuleb tegemist väliste sanktsioonidega (karistused) õigusnormide puhul saame küsida, kas nad on moraalsed. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires. Religiooninorme põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile või ilmutusele, kirjasõnale. Religiooninormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonide ähvardusega: põrgu/paradiis, Jumal valvas silm.
8.saj esimene keegi kes kandis villast rüüd, ta nimi oli As-Sufi e. Keegi kes kannab villast rüüd I kes asutas sufi kloostri Ribatid kindlused, sufide kokkusaamiskohad/kloostrid Religioon ja militaarne olid omavahel segunenud, müstiline vool oli militaarse alguspunktiga kogu aeg Esimene naissufi Rabia Al-Adawiyya oli esimene, kes tõi sisse armastussuhte jumalaga Egiptuse usund (Sissejuhatus Vana-Egiptuse usundisse) Riigi territoorium ei ole kattuv tänapäeva Egiptuse riigipiiridega, muistne egiptus hõlmab kitsamalt ..midagi. Aga teiselt küljest muistne ala on ulatuslikum, hõlmab tänapäeva sudaani ja rohkem lõunapoolset ala Vara, keskmine ja uus riik, nendele lisati Egiptuse ajaloo uurimise käigus palju perioode juurde (esimeste kuningadünastiate ajal varadünastiline), vaheperioodid (I, II, III), hilisegiptuse periood kuni Aleksander Suure vallutusteni, 30 eKr Egiptusest saab Rooma
kunagi. 1990. aastate algul kirjutasid kaks selle organisatsiooni autorit Amadife ja Warhola artikli “Africa’s Political Boundaries”, milles nad väitsid, et Aafrika riigipiiride probleem pole lahendatud ning et rahvusvahelised organisatsioonid ei julge seda teha, kartes uute rahvaste iseseisvuspüüdeid, sõdade puhkemist jms. Nad juhtisid siiski tähelepanu mitmetele Aafrika aktuaalsetele probleemidele. Jeffery Herbst on tegelenud riigipiiridega ning ta on leidnud, et 44% neist on kas lihtsalt sirgjooned või meridiaanid, mis on lihtsalt kaardile projetseeritud. Marina Ottaway vaidleb talle vastu ning ütleb, et tegu pole mitte piiride vaid riikide kunstlikkusega – kui riigid loodi, siis said nende valitsejateks mingid isikud peamiselt kokkuleppel emamaaga ning need autoritaarseid juhte hoiti lihtsalt kasulikkuse huvides võimul. Aafrika Liit asutati 2002. a mõttega luua täiesti uus organisatsioon, millel pole seost AÜOga
Philippe Schmitter kirjeldas süsteemi, mille ta nimetas condominio’ks (ühisomand it. keeles), kirjeldab üsna lähedalt seda, millele riigijärgne demokraatia viitab ja kuidas nimetada ning selgitada seda riigikorda, milles selline demokraatia toimib. Schmitteri sõnul vahelduksid condominio (edaspidi ’ühisomand’) süsteemis territoriaalsed ja funktsionaalsed tarbijad. Ühelaadse Euroopa, tunnustatud ja piiritletud riigipiiridega, asemel oleks mitu erinevat Euroopat: kaubavahetuse Euroopa, energia Euroopa, keskkonda kaitsev Euroopa jne. Ühe ’eurokraatia’ asemel oleks mitu regionaalset institutsiooni, kes autonoomselt lahendaksid ühiseid murekohti. Majoritaarne poliitika ei oleks selles süsteemis demokraatia võtmekoht ning parlamendid peaksid oma võimu jagama mitme, sageli väga mõjuka, mitte- majoritaarse institutsiooniga. Avalik ruum taolises süsteemis oleks killustunud ja nõrk, puuduks mõni
Maailmajagu: Lõuna-Ameerika Pindala (mln km2): 18 Rahvaarv (mln in): 386 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Aafrika Pindala (mln km2): 30 Rahvaarv (mln in): 1000 Rahvastiku tihedus (in/km2): 30 Maailmajagu: Austraalia ja Okeaania Pindala (mln km2): 9 Rahvaarv (mln in): 38 Rahvastiku tihedus (in/km2): 4 Maailmajagu: Aasia Pindala (mln km2): 44 Rahvaarv (mln in): 4140 Rahvastiku tihedus (in/km2): 95 --- 10 ((Kaart: Euroopa ajavööndite piirid ühtivad enamasti riigipiiridega. UTC (Universal Time Coordinated) või GMT jaotus kehtib maailmas alates 1972. aastast. Eesti aeg on Lääne- Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.)) Euroopa rannajoon on pikk: saari arvestamata umbes 38 000 km, mitmekesine ja hästi liigestatud. Kahe maailmajao - Euroopa ja Aasia - erinev ajaloolis-kultuuriline areng õigustab nende käsitlemist eraldi. Euroopa ja Aasia tinglik kokkuleppeline maismaapiir kulgeb põhjast piki
aeg" (,,The age of Discontinuity") ja see tähistab vaimutöötegijat, kes teenib elatistteadmisi arendades või kasutades. Siia kuuluvad nii infotehnoloogia valdkonna töötajad kui ka teadlased, juristid, õpetajad, üliõpilased jt. Toim. 317 Peter F. Drucker ,,Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks". Copyright 2003, tõlge eesti keelde. Kirjastus ,,Pegasus", lk.9 318 samas, lk. 9 319 samas, lk. 13 320 samas, lk. 14 321 samas lk. 14 4. Riigipiiridega määratletud majandus on ettevõtluse ja juhtimise elukeskkond. Peaaegu kogu selle perioodi jooksul vähemasti kuni 1980. aastate alguseni olid kõik need eeldused, esimene välja arvatud, piisavalt lähedal reaalsusele selleks, et neid saaks kasutada uurimisel, kirjutamisel, õpetamisel või juhtimise praktiseerimisel. Tänaseks on need kõik oma aja ära elanud ja muutunud
annaabi.ee 
