Kuna plebeid nõudsid ka seaduste kirjapanemist, loodi 450. aastal eKr esimene Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Need olid algselt plebeide suhtes karmid, kuid need muudeti hiljem leebemaks. Aastal 287 eKr kehtestati kord, et plebeide koosolekul saab vastu võtta ühiskohustuslikke seadusi. See lõpetas patriitside ja plebeide seisustevahe ja kõik roomlased moodustasid populus Romanus ehk rooma rahva. Ühiskonnakorraldus Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganiteks olid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud- magsitraadid. Magistraadid, kes valiti üheks aastaks olid kollegiaalsed ning peamiselt rikkad kodanikud, sest selle eest tasu ei saadud. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusmõistmisega, kes võisid vajadusel konsulit asendada. Tsensorid valiti ametisse viieks aastaks. Nad korraldasid tsensust ehk kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja ja kandsid hoolt kodanike elukommete eest
karjuste jt asulad, linna kujunemine võttis aega mitu sajandit, aja jooksul hakat ehitama hooneid, templeid, müüre. Pärimuse järgi lõi Rooma linna Romulus, kes kasvas koos kaksikvenna Remusega emahundi hoole all. Nad olevat hakanud linna ehitama, kuid läksid tülli ning Romulus tappis venna. Nii nimetati Rooma Romuluse järgi. Kuigi see müüt oli roomlaste jaoks oluline, on see siiski puhtalt mütoloogia. 3. Rooma riigiorganiteks olid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks ning igasse ametisse vähemalt 2 inimest korraga. Kõrgemad magistraadid olid 2 konsulit, kes eeskätt juhtisid sõjaväge. Tsensorite ametiaeg aga kestis 5 aastat nemad tegelesid kodanikuloendusega jms. Äärmisel juhul valiti kuueks kuuks piiramatu võimuga diktaator. Senatile kuulusid kõik tähtsamad riigialad välispoliitika, sõjandus, rahaasjad
riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. Sisefunktsioonid: riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguskorra tagamine, sotsiaalmajanduslik funktisoon, kultuuriline funktsioon. Välisfunktsioon: Kaitse, vastastikune koostöö ja abistamine. 7. Riigiorganid ja nende liigitus Riigiorgan on riigiaparaadi element ehk struktuurne osa, millel on kindel ülesanne ja pädevus realiseerimiseks. Riigiorganiteks on: · Seadusandlikud riigiorganid (parlament) · Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) · Kohtuorganid 8. Riigivalitsemise vormid Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist hierarhiat, st kõrgemate organite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega
II Puunia sõda: peale Hannibali juhtud vägedega Cannae lahingu võitu suutsid Rooma väed siiski puunlased taganema sundida. Roomlaste võimu alla langesid ka Sürakruusa Sitsiilias. III Puunia sõda: umbusu tõttu vanas vaenlases ning kartuses, et kartaagolased taas ründavad vallutasid ka hävitasid nad Kartaago 146 eKr. Puunia sõdade ajal laiendas Rooma oma valdusi ka itta. Allutati Makedoonia ning pärisid ka Pergamoni. Nii sai Roomast Vahemere valitseja. Vabariigi ajal olid riigiorganiteks: · Magistraadid üheks aastaks valitud ametnikud, olid kollegiaalsed ehk korraga oli ametis vähemalt 2 inimest vältimaks diktatuuri. Ametisse sai kandideerida tõusvas järjekorras ning kindlate vahedega. Ametnikud polnud tasustatud, see oli aukohus. Seetõttu olid ametnikud enamjaolt rikkad. · 2 konsulit kõrgeimad magistraadid, sõjaväe juhid. Neid saatsid 12 vahti. Võimusümboliks oli rimaga seotud vitsakimp.
annaabi.ee 
