Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav kogu 15. juunil 1920 (jõustus 21. detsembril 1920) ning see sätestas Eestis riigikorrana demokraatliku vabariigi, mille kõrgeima võimu kandjaks oli rahvas, aga rahvahääletust selle vastuvõtmiseks ei korraldatud.Seda iseloomustatakse väga demokraatliku põhikorra aktina, see tugines suures osas võimude lahususe põhimõttele. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõttes loeti rahvast, keda käsitleti eraldi riigiorganina. Isikute põhiõigused ja vabadused olid põhiseadusega hästi tagatud. Põhiseaduse nõrgaks küljeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Üheks demokraatia kriisi põhjuseks oli nende riikide aetav lepituspoliitika, mis toimus pahatihti väikeriikide arvel ning tekitas Eestsis umbusaldust.Teiseks põhjuseks võib pidada häirivaid suhteid lääneriikidega Eestis pärast 12. märtsi kehtestatud riigipöörde autoritaarset
Aasta põhiseadus Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus on Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920, kuid rahvahääletust selle kehtestamiseks ei korraldatud.Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 1920. aasta põhiseadust on iseloomustatud väga demokraatliku põhikorra aktina. 1920. aasta põhiseadus tugines suures osas võimude lahususe põhimõttele. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõttes loeti rahvast, keda käsitleti eraldi riigiorganina. Isikute põhiõigused ja vabadused olid põhiseadusega hästi tagatud. 1920. aasta põhiseaduse nõrgaks küljeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Seadusandlikku võimu esindava Riigikogu volitused olid väga laiad, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. Sisuliselt tõi see kaasa seadusandliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle. Sellest tulenesid ka rohked valitsuskriisid, mis tõid kaasa põhiseaduse ulatusliku reformimise 1933. aastal.
Seesugune nimetamise ja vabastamise kord sisuliselt allutas riigikontrolöri presidendile. Riigikontroll taastati 1990. a, seega aasta enne Eesti taasiseseisvumist ja kaks aastat enne kehtiva Põhiseaduse vastuvõtmist. Tollal oli kavandatav kõrgeim kontrolliasutus liikumas täidesaatva võimu mõju alla, Riigikontrolli seadus aga võttis kursi tagasi parlamentaarse asutuse suunas. Põhiseadus sätestab Riigikontrolli sõltumatu Riigikogu abistava riigiorganina. Selline lähenemine on kooskõlas ÜRO egiidi all tegutseva Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni seisukohtadega avaliku sektori auditeerimise põhimõtete kohta. Tänase Põhiseaduse XI peatükk on üles ehitatud peamiselt 1937. a Põhiseaduse, mõnevõrra ka 1990. a RKS eeskujul. 2. Mis on Riigikontroll? Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle
kõigil üle 20. aastastel meestel ja naistel. Riigikogu valis omakorda valitsuse ja riigivanema. Valitsusel oli täidesaatev võim ning ta sõltus täielikult parlamendist ja kui valitsusele umbusaldust avaldati ei jäänud sel muud üle kui tagasi astuda. Riigivanem täitis nii presidendi kui ka peaministri kohustusi. Esimene põhiseadus tõi sisse võimude lahususe idee. Põhiseadus täiendas klassikalist jaotust neljanda elemendiga rahvaga, kusjuures rahvast käsitati riigiorganina. Ilmselt peegeldas see teadlikku soovi rõhutada rahva kui poliitilise võimu alge tähtsust. 1.1 1920.aasta PÕHISEADUSE TÄIENDAMINE 1920. aasta põhiseadust võis täiendada kahel teel: 1) Riigikogu ettepanekul, millele pidi kohustuslikult järgnema referendum; 2) rahva initsiatiivil referendumi korraldamisega. Põhiseaduse täiendamise vajadusest hakati rääkima üsna peatselt pärast selle kehtestamist. Esimese katse tegi Konstantin Päts pärast 1. detsembri 1924
Riigikogu valis omakorda valitsuse ja riigivanema. Valitsusel oli täidesaatev võim ning ta sõltus täielikult parlamendist ja kui valitsusele umbusaldust avaldati ei jäänud sel muud üle kui tagasi astuda. Riigivanem aga täitis nii presidendi kui ka peaministri kohustusi. 1920. aasta põhiseadus lõi sisse võimude lahususe idee. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõttes loeti rahvast, keda käsitleti eraldi riigiorganina. Isikute põhiõigused ja vabadused olid põhiseadusega hästi tagatud. 1920. aasta põhiseaduse nõrgaks küljeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Seadusandlikku võimu esindava Riigikogu volitused olid väga laiad, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. Sisuliselt tõi see kaasa seadusandliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle. 1920. aasta põhiseadust võis täiendada kahel teel: 1) Riigikogu ettepanekul, millele pidi kohustuslikult järgnema referendum;
Piirid seab juba PS § 81, mille järgi Vabariigi President tõotab ametisse astumisel kasutada talle antud võimu erapooletult. Erapooletuse nõue tähendab, et president tegutseb üldistes huvides. Arvestada tuleb ka tänapäeva demokraatlike riikide praktikat. Demokraatlikes riikides, kus riigipeal on vetoõigus, kasutatakse mittejuriidilistele motiividele tuginevat vetot haruharva. Selle põhjuseks on, et vetoõigust kasutav riigipea vastandab ennast ainuisikulise riigiorganina kollektiivsele seadusandjale. Sellist vastandamist ei peeta kooskõlas olevaks tänapäevaste arusaamadega demokraatiast. Samuti võib mittejuriidilistel motiividel kasutatav veto takistada parlamendi enamuse poliitilise programmi teostamist. Vabariigi Presidendi ametiseisundist tulenevalt võiks mittejuriidilistel kaalutlustel kasutatav veto olla vahend, mida kasutatakse üldistes huvides erakorralistel juhtudel. 69. Vabariigi Presidendi valimise üldskeem – kes valib, kellel on õigus
Riigikogu valis omakorda valitsuse ja riigivanema. Valitsusel oli täidesaatev võim ning ta sõltus täielikult parlamendist ja kui valitsusele umbusaldust avaldati ei jäänud sel muud üle kui tagasi astuda. Riigivanem aga täitis nii presidendi kui ka peaministri kohustusi. Esimese põhiseaduse iseloomustatakse nagu väga demokraatlikku. Ta lõi sisse võimude lahususe idee. Põhiseadus täiendas klassikalist jaotust neljanda elemendiga rahvaga, kusjuures rahvast käsitati riigiorganina. Ilmselt peegeldas see teadlikku soovi rõhutada rahva kui poliitilise võimu alge tähtsust. 1920. aasta põhiseadust võis täiendada kahel teel:15 1) Riigikogu ettepanekul, millele pidi kohustuslikult järgnema referendum; 2) rahva initsiatiivil referendumi korraldamisega. Põhiseaduse täiendamise vajadusest hakati rääkima üsna peatselt pärast selle kehtestamist. Esimese katse tegi Konstantin Päts pärast 1. detsembri 1924. a. mässukatset, pakkudes
Esiteks realiseeris põhiseadus võimude lahususe idee (§-d 35, 57 ja 68); teiseks sätestas isikute põhiõiguste süsteemi (II ptk ,,Eesti kodanikkude põhiõigustest"). Põhiseadus kehtestas üle paarikümne põhiõiguse. Väärib märkimist, et peale isiku- (§ 8), eluaseme- (§ 10) ja omandiõiguse (§ 24) ning kõigi isikute võrdsuse seaduse ees (§ 6) oli sätestatud ka vähemuste kaitse. Eraldi väärib rõhutamist riigi rahva käsitus. Nimelt käsitati riigi rahvast riigiorganina, rõhutades sellega rahva kui avaliku võimu alge tähtsust. Riigivõimu kõrgeimaks teostajaks luges põhiseadus rahvast, kes teostas riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja Riigikogu valimise teel. Seadusandlikku võimu omavaks rahvaesinduseks oli Riigikogu, mis valiti kolmeks aastaks proportsionaalse valimissüsteemi abil üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletamise teel
Teostab riigivõimu §56 riigikogu valimistega (§§57, 58, 60); rahvahääletusega (§§57, 58, 105, 106, 15.ptk); PSRS §4 lg2 VP valimisega ja PSRS §8 lg2 rahvaalgatusega. Kaks viimast ei ole aktiivsed. Rahvahääletusega võetakse vastu seaduseelnõu (§105 lg1 Iv), muu riigielu küsimus (§105 lg2 IIv), PS muutmise rahvahääletus (15.ptk). Rahvaalgatuse probleemiks on poliitiline enamus ning kes selle eelnõu otsuseks vormistab. IV Rahva erilisus riigiorganina Valimisel lähtub rahvas enda huvidest ja heaolust. Järelevalve rahva üle puudub. §29 Rahvahääletus I Sätestus: PS §§56 p2, 57, 58, 105, 106, 162, 163 lg1 p1, 164, 168; RHS; RKKTS II Mõisted Hääleõiguslike kodanike hääletus seaduseelnõu või muu küsimuse üle. Referendum- rahvahääletus, mille nüanss on, et küsimuse esitab parlament. Plebistsiit- rahvahääletus, kus küsimuse esitab riigipea. Rahvaküsitlus- arvamusuuring, millel puudub siduv jõud.
Jõustus 24.01.1934. Sisu muutus palju. 1936 jälle referendum- valiti kahekojaline rahvuskogu. Võttis vastu uue Põhiseaduse, kuulutati välja 17.08.1937, jõustus 01.01.1938. Tekkis president, varem Riigivanem, Riigikogu kahekojaline- riigi volikogu ja riigi nõukogu. 23. Võimukorraluds Eesti Vabariigi 1920.a Põhiseaduse järgi. Võimude lahususe idee. Põhiseadus täiendas seda neljanda elemendiga- rahvaga, kusjuures rahvast käsitati riigiorganina. Tervikuna tõi Põhiseadus valitsejad ja valitsetavad üksteisele lähedale ning võis rääkida rahvavõimust. Samas olid esinduskogu volitused väga laiad ja üheselt määratlemata, ulatudes ka täitev- korraldavasse sfääri. See põhjustas täitevvõimu nõrkuse ja ebastabiiluse. A.Looring arvas, et eelkonstitutsioone oli kaks- Maanõukogu 28.11.1917.a otsus ja Asutava Kogu 19.05.1919.a seletus Eesti riiklikust iseseisvuse ja sõltumatuse kohta. 1920.a põhiseadus.
Miks on rahvaalgatus PSRS-is ajutine meede? Rahvaga on kerge manipuleerida, neid hullutada. Rahvaalgatus võib kaasa tuua demokraatia destabiliseerimise (nt PS 1932-33 lükati tagasi Tõnissoni eelnõu lükati napilt tagasi, eelnõu tehti ümber ja anti uuesti hääletusele ning lükati jälle rahvahääletusel tagasi, Vapside PS võeti suurelt vastu – Pätsi režiimi algus). IV Rahva erilisus riigiorganina Rahval on teatud pädevused põhiseadused antud, need on sellised ad hoc pädevused: riigiorgan ollakse üks kord päeval, mil minnakse hääletema – rahvas ei ole pidev riigiorgan rahva üle ei ole kontrolli – rahvas on suveräänne, kui rahvas otsustab siis nii ka jääb kui rahvas on muutnud demokraatia vastaseks, tuleb rahvast peatada – Paradoks tuleb aga sellest,
rahvas kui rahvamass 3. rahvas kui rahvus 4. rahvas kui kodanikkond 5. ( rahvas kui elanikkond ) 6. rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond III Rahvas kui riigiorgan § 56 1. Riigikogu valimistega §§ 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus 2. rahvahääletus §§ 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahääletuse seadus 3. PSRS § 8 lg 2 IV Rahva erilisus riigiorganina 1. rahvast lähtub kõrgeim riigivõim, § 1 lg 1 2. rahva üle puudub kontroll 3. erahuvi langeb kokku avaliku huviga § 24 Rahvahääletus I Sätestus §§ 56 p.2; 57; 58; 105; 106; 162; 163 lg 1 p.1; 164; 168 ja Rahvahääletuse seadus II Põhimõtted RHS § 2 lg 1 § 105 lg 3 lause 2 III Rahvahääletuse liigid 1. seaduseelnõu rahvahääletus PS § 105 lg 1 variant 1 2. muu riigielu küsimuse rahvahääletus PS § 105 lg 1 variant 2 3
rahvas kui rahvamass 3. rahvas kui rahvus 4. rahvas kui kodanikkond 5. ( rahvas kui elanikkond ) 6. rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond III Rahvas kui riigiorgan § 56 1. Riigikogu valimistega §§ 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus 2. rahvahääletus §§ 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahääletuse seadus 3. PSRS § 8 lg 2 IV Rahva erilisus riigiorganina 1. rahvast lähtub kõrgeim riigivõim, § 1 lg 1 2. rahva üle puudub kontroll 3. erahuvi langeb kokku avaliku huviga § 24 Rahvahääletus I Sätestus §§ 56 p.2; 57; 58; 105; 106; 162; 163 lg 1 p.1; 164; 168 ja Rahvahääletuse seadus II Põhimõtted RHS § 2 lg 1 § 105 lg 3 lause 2 III Rahvahääletuse liigid 1. seaduseelnõu rahvahääletus PS § 105 lg 1 variant 1 2. muu riigielu küsimuse rahvahääletus PS § 105 lg 1 variant 2 3
õigusaktide põhiseaduslikkuse üle), Eesti Pank (huvitav seetõttu, et on põhiseaduslikest institutsioonidest ainus mis on eraldiseisev juriidiline isik). · Rahvas. Ka seda võib käsitleda riigiorganini kui käsitleda rahvast kui põhiseaduse andjana (rahvas kui riigivõimu allikas). Teisest küljest olemas olevas riigis kehtiva põhiseaduse raames võib rahvast käsitleda ka riigiorganina (kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike riigikodanike kaudu) st rahvas kui riigiorgan tegutseb oma kodanike kaudu. SIIT KOHAST ON KAKS LOENGUT VAHELT PUUDU 3.oktoober. Riigiorganite teema lõpp. Riigi võimude lahusus ja tasakaalustatus. Rääkides võimude lahususest ja tasakaalustusest käib jutt traditsiooniliselt: · Seadusandlikust · Täidesaatvast · Kohtuvõimust
rahvas kui rahvamass 3. rahvas kui rahvus 4. rahvas kui kodanikkond 5. ( rahvas kui elanikkond ) 6. rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond III Rahvas kui riigiorgan § 56 1. Riigikogu valimistega §§ 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus 2. rahvahääletus §§ 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahääletuse seadus 3. PSRS § 8 lg 2 IV Rahva erilisus riigiorganina 1. rahvast lähtub kõrgeim riigivõim, § 1 lg 1 2. rahva üle puudub kontroll 3. erahuvi langeb kokku avaliku huviga § 24 Rahvahääletus I Sätestus §§ 56 p.2; 57; 58; 105; 106; 162; 163 lg 1 p.1; 164; 168 ja Rahvahääletuse seadus II Põhimõtted RHS § 2 lg 1 § 105 lg 3 lause 2 III Rahvahääletuse liigid 1. seaduseelnõu rahvahääletus PS § 105 lg 1 variant 1 2. muu riigielu küsimuse rahvahääletus PS § 105 lg 1 variant 2 3
6. rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond III Rahvas kui riigiorgan § 56 1. Riigikogu valimistega §§ 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus 2. rahvahääletus §§ 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahääletuse seadus 3. PSRS § 8 lg 2 IV Rahva erilisus riigiorganina 1. rahvast lähtub kõrgeim riigivõim, § 1 lg 1 2. rahva üle puudub kontroll 3. erahuvi langeb kokku avaliku huviga § 24 Rahvahääletus I Sätestus §§ 56 p.2; 57; 58; 105; 106; 162; 163 lg 1 p.1; 164; 168 ja Rahvahääletuse seadus II Põhimõtted RHS § 2 lg 1
· Esimene Eesti Vabariigi põhiseadus 15.juuni 1920 asutava kogu poolt. Avaldamine 9. Juulil Riigiteatajas. Esimene põhiseadus jõustus 21.dets 1920. Seda võib iseloomustada kui demokraatlikku rahvusliku õiguskora tippakti, kus esikohal on idee alusel õigusriik. See põhiseadus realiseeris võimude lahususe idee, sätestas isikute põhiõiguste süsteemi. ,,Eesti kodanikkude põhiõigustest". Vähemuste kaitse. Riigi rahva käsitlus riigi rahvast käsitleti riigiorganina, rõhutades sellega rahvast kui avaliku võimu kandjat. Rahvahääletused, rahvaalgatused ja riigikogu valimised. Rahvaalgatusi meil nüüd veel ei ole. Jääkeldri protsess Ilvese eestvõtmisel. Praegu menetletaksegi rahvaalgatust. See oli kunagi ja ilmselt tuleb ka tagasi. · Seadusandliku võimu omas Riigikogu, mis valiti 3 aastaks proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Need olid otsesed, üldised, salajased. Riigivanem eesotsas, valitsus täielikult sõltuv Riigikogust