Domineerivad kaks suurettevõtet - AstraZeneca ja Pharmacia. Enam kui 90% antud sektori toodangust eksporditakse. Tegemist on äärmiselt teadusmahuka valdkonnaga, millesse eraldatakse suuri T&A summasid ning milles toimub intensiivne restruktureerimine ning rahvusvahelistumine. 2009. aastal andis farmaatsiatööstus lisaväärtust ca 37 mld SEK-i. Toiduainetetööstus Toiduainetööstus on Rootsi suuruselt neljas tööstusharu. Osa toiduainetetööstusest (alkoholi- ja tubakatooted) on siiani riigimonopoliks. Ligikaudu 38% antud sektori töökohtadest annavad välisettevõtted ning ülejäänud kohalikud ühistud. Toiduainetööstus kasutab ca 70% ulatuses Rootsi põllumajandussaadusi. 2008. aastal andis sektor lisaväärtust 170 mld SEK-i ja töötajaid oli selles hõivatud 56 000. Lisaks sellele andis põllumajandussektor lisaväärtust 41 mld SEK-i. 4.2 Tranport Transpordisektor on Rootsi ärielus oluline, kuivõrd on tegu poolsaarega ja geograafiliselt
Uue kursi põhupunktid: · Korraldus kõik pangad sulgeda · Uusi panku avati ainult riigikontrolli all · Dollari kurssi langetati 40% · Reguleeriti tööstustoodangut · Farmerid kutsuti vähendama tootmist. Premeeriti selle eest, kui kasvatasid vähem kulda (?) · Töötutest noortest moodustati töölaagrid. Ülevaatajateks sõjaveteranid. Maksti miinimumpalka · Kaotati kuivseadus alkoholimüük riigimonopoliks · Laiendati ametiühingu õigusi · Töötati välja sotsiaalhoolekande süsteem Välispol: aeti üldiselt isolatsioonipoliitikat, kuid mõnigaid asju siiski toimus. Näiteks Wilsoni Rahvasteliidu idee, Dawesi plaan, Briand-Kellogi pakt. Nõukogude Liidu mitte tunnustamise poliitika. 1933 diplomaatilised suhted NSVL põhjuseks kriitiline olukord Vaikse ookeani lähedal-Jaapani militariseerumine. 1935.a. võeti vasti neutraliteediseadus. Rõhutati, et USA
2005. aastal andis farmaatsiatööstus lisaväärtust 45 mld SEK-i ning tööd 20 000 inimesele. 3.19.Toiduainetetööstus Rootsi protektsionistlikul toiduaineteturul toimus oluline avanemine pärast Euroopa Liiduga liitumist 1995. aastal, mis tõi kaasa konkurentsi hüppelise kasvu. Paranenud juurdepääs rahvusvahelistele turgudele suurendas omakorda Rootsi toiduainetetööstuse eksporti. Osa toiduainetetööstusest (alkoholi- ja tubakatooted) on siiani riigimonopoliks. Poole antud sektori töökohtadest annavad välisettevõtted ning ülejäänud poole kohalikud ühistud. 2005. aastal andis sektor lisaväärtust 35 mld SEK-i ja töötajaid oli selles hõivatud 56 000. Lisaks sellele andis põllumajandussektor lisaväärtust 41 mld SEK-i. 3.20.Transport Transpordisektor on Rootsi ärielus oluline, kuivõrd on tegu (Skandinaavia) poolsaarega ja geograafiliselt suurte vahemaadega maa-alaga. Tingituna geograafilisest eripärast, on
2) Võimalikult vähene sõltuvus välismaalt (Toime tullakse enda resurssidega) 3) Protektsionism- Oma riigi ettevõtete kaitsmine väliskonkurentsi eest 4) Kapitali natsionaliseerimine- Väliskapitali kõrvaletõrjumine ja omamaise kapitali eelistamine 5) Industrialiseerimine. Turumajanduse regulatsioon on ebapiisav. Valitsus peab ise suunama, kujundama majandust. Hakati maksma maailmaturu hinnast kõrgemat hinda põllusaadustele. Põllumajandus muutus riigimonopoliks. Lõpetati teravilja impordiks. Ilma hindate komissaarita polnud lubatud tõsta hinda kaupadel. Säilisid ekspordi preemiad talunikele, kes vedasid välja oma saadusi. Suurenes majandusministeeriumi osa majanduse juhtimises. Riigieelarve seati kokku majandusministeeriumis. Majandusminister sai õiguse kontrollida eraettevõtete majandustegevust, nõudes nende maksuraamatut. Pandi tööle: Eesti munaeksport, liha eksport- Riik ostis tooteid ja ise eksportis välismaale
annaabi.ee 
