Piusa klaasiliivakaevandus. Esimesed proovikaevamised teostasti 1922.aastal. Kaevandati maa aluse kaevandusega. Kaevandati käsitsi, lahtine liiv laaditi kastidesse ja toodi kaevanduskäigu ette, sealt veeti liiv hobusega raudteejaama. 1930.aastatel ehitati kitsarööpmeline raudtee kaevanduse juurde ja kaevanduskäiku. Metsatööstus ja metsandus. Mõisate metsad moodustasid 70% metsadest, et metsamaid ei jagatud, siis moodustus riiklik metsafond. Moodustati riigimetskonnad. MAAPARANDUS Maaparandus tähendab pikaajalse mõjuga töid maa tootmis tehnoloogiliste omaduste muutmiseks. Eestis on maaparanduse pearõhk kuivendusel, see Eestis tuleneb meie looduslikest oludest 1/5 eestist on soine. Maapinnale ja pinnasesse jääb ligikaudu 270 mm aastast, mis tasakaalu korral peaks voolama veekogudesse. Maaparanduse algus. Esimesed kraavid oli piirikraavid, aga ilmselt ei olnud nende ülesanne niivõrd kuivendus, kui piiri märkimine. 17
metsaametniku südametunnistusest, kui majandamise riiklikust korraldamisest. 1970. aastatel alanud suurfarmide tekkega vähenes äärealadel karjatamine ja heinaniitmine. Kaugemate külade hävimine tõi kaasa endiste heina- ja karjamaade loodusliku metsastumise; selle tulemusena tekkisid enamasti erivanuselised lehtpuu- ja segapuistud, mille puidutoogi võime jäi madalaks võrreldes järjepidevalt majandatud ja parematel kasvukohtadel kasvavate riigimetsadega. Oli ka piirkondi, kus riigimetskonnad metsastasid sadade hektarite kaupa nendele üle antud endisi põllumaid männi- ja kuusetaimedega. Need endistele põllumaadele istutatud okaspuumetsad kannatavad enamasti juurehaiguste all ja vajavad seetõttu enam hooldamist või hoopis uuendamist. Soostunud aladele rajati ulatuslikke metsakuivendus süsteeme ja teedevõrk, mis omakorda võimaldas täiendavaid metsavarusid kasutusele võtta ja suurenes metsade juurdekasv. Erametsaomandi taastamine Möödunud sajandi 80
annaabi.ee 
