1. Avalik-õiguslikud suhted põhinevad alluvusel ehk subordinatsioonil – riik on nendes kõrgemal kohal. Eraõiguslikud suhted põhinevad poolte võrdsusel ehk koordinatsioonil – pooled on suhetes täpselt ühte moodi võrdsed. 2. Eraautonoomia ehk lepinguvabadus. Isikud on vabad looma ja sõlmima mistahes lepinguid, kui need ei ole vastuolus seaduse, hea usu ja mõistlikkuse või avaliku korraga. 3. Bona fides – tuleb tegutseda heas usus Pacta sun servanda – lepingud on selleks, et neid täita; lepingut tuleb asutada Numerus clausus – ammendav loetelu ehk kõik, mis on seaduses loetletud, on kohustulik, mida seaduses kirjas pole, on lubatud. 4. Common Law õigussüsteem kehtib peamiselt inglise keelt kõnelevates riikides ja põhineb tavaõigusel. Kodifitseeritud õigus kui selline puudub (v.a põhiseaduse tekst ja veel mõned dokumendid), õigust luuakse pretsedentidele ehk varasematele kohtulahenditele tuginedes. 5...
· Talumaa mõisamaa, mis on talupoegade kasutuses. Seal lasusid nii riigi- kui ka kohalikud maksud. · Talupoeg talurahvas (al 11. saj. ühiskondlikud seisused: vaimulikud, aadlikud, talupojad) · Adratalupoeg päris talupoeg, al 15. saj jagunes: adratalupoeg, üksjalad (talupoeg, kes elab külast eraldi), vabadik ehk pops, mõisateenijad. · Kohtureform 17 sajandil vabastatakse talupojad mõisniku võimust, koormised riigimaksudega. Teokoormised aina kasvasid, see aeg oli talupoegadele väga raske, kõrgtase saabus 18. sajandi teisel poolel. · Talude päriseks ostmine talupojad said osta, 19. sajandi teine pool. · Peremees talupoeg, kes on talu saanud raha, naturaaltasu või teokoormise eest. · Sulane talupoeg, kes aasta palga ja tööriiete eest peremeest abistab ja teeb mõisale vajalikud teopäevad.
tähtaeg. 3. Iga tegevuse mõõdetava tulemuse määratlemine. Projekti meeskond Projektijuht – vastutab kogu projekti tähtajalise, eesmärgistatud ja ressursist lähtuva elluviimise eest. Meeskonnaliikmed – vastutavad konkreetse valdkonna/teatud ülesannete eest. Välised eksperdid, sihtgruppide esindajad – tagavad projekti jätkusuutlikkuse. Projekti eelarve Projekti eelarvesse pannakse ainult need kulutused, mis on seotud projekti tegevustega. Töötasud koos riigimaksudega (projektijuht, konsultandid, eksperdid, meeskond) Transpordikulud Majutuskulud Seminarikulud (ruumide rent, kohvipausid jms) Soetused (seadmed, vahendid, ehitusmaterjalid, kirjandus) Halduskulud (paljundamine, ruumide üür, telefonikulud, internetikulud) Erinevatel programmidel ja fondidel võivad eelarve osas olla omad nõudmised. Projektitaotluses tuuakse välja, millist osa eelarves taotletakse antud programmist
põhjustanud varakindlustusjuhtum. Varakindlustuslepinguga on võimalik kaitsta ettevõtet järgnevate riskide eest: tuli, vesi, murdvargus, torm, üleujutus, vandalism või 12 koguriskikindlustus. Ärikatkestuskindlustuse puhul kuuluvad hüvitamisele äritegevuse katkemise tõttu saamata jäänud ärikasum, kahju perioodi püsikulud (sh töötajate palgad koos riigimaksudega) ning muud kokkulepitud tulud või kulud. Ergo Kindlustuses ärikatkestuskindlustus sõlmitakse ainult koos ettevõttekindlustusega samaks kindlustusperioodiks. Kuna ärikatkestuskindlustus on n-ö finantsriski kindlustus, soovib kindlustusandja enne võimaliku kindlustuslepingu sõlmimist tutvuda ettevõtte viimaste aastate bilansi ja kasumiaruandega. Kindlustuslepingut ei sõlmita, kui kindlustuslepingu sõlmimist taotleb: 1) ärikahjumiga töötav äriühing;
isikuomadustega inimesi, keda tuleb motiveerida ja kinnistada meeskonda. Projekti eelarve Pärast seda, kui kõik vajalikud tegevused ja ressursid on läbi mõeldud, saab hakata koostama projekti eelarvet. Reeglina saa projekti eelarvesse kirjutada ainult need kulutused, mida tehakse ajavahemikus projekti alguskuupäev ja lõpukuupäev. Projekti eelarvesse pannakse ainult need kulutused, mis on seotud projekti tegevustega. Eelarve koosneb järgmistest osadest: töötasud koos riigimaksudega (projektijuht, konsultandid, eksperdid, koolitajad jt. projektis osalejad); transpordikulud; majutuskulud; seminarikulud (ruumide rent, kohvipausid jne); soetused (seadmed, vahendid, ehitusmaterjalid, kirjandus jm); halduskulud (paljundamine, ruumide üür, telefoni-, faksi- ja internetikulud jne). Erinevatel programmidel ja fondidel võivad eelarve osas olla omad nõudmised. Näiteks ei saa
annaabi.ee 
