Milliseid positiivseid ja negatiivseid jooni võib leida Sparta ühiskonna- ja riigikorraldusest? Sparta riigi ühiskond ja riigikorraldus erines teise riikide omast suuresti. Ehhki tänapäval Sparta riik enam ei eksisteeri, tegi see riik oma range eeskirjade ja seadustega paljudele teistele silmad ette. Kuid millised olid need positiivsed ja negatiivsed jooned, mida võis leida Sparta ühiskonnakorraldusest? Sparta eesotsas seisis kaks kuningat. Neil oli piiramatu võim ainult sõja ajal, rahu ajal aga pidid kuningad küsima kõigis asjus nõusolekut
kujunes Süüria; 3) Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid. Nende riikide omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana austataks. Oluliselt muutus ka sõjaväekorraldus. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud. Palgaväe kasutamisega kasvas sõjaväe professionaalsus. Varemates
Heaoluriikide võrdlev analüüs Võrdlen Saksamaa ning Ameerika Ühendriikide heaoluühiskondi. Heaoluriikide kujunemine algaski Saksamaast ning Saksamaast kui heaoluriigist võib rääkida juba 1880.aastatest, Ameerika Ühendriigid hakkasid heaoluriigiks kujunema 1930.aastatel. Saksamaa vastab konservatiivse riigi mudelile, seetõttu soositakse staatuslike erisuste säilimist ja sotsiaalsed kindlustused ning toetused on enamjaolt seotud töökoha ja sissetulekuga. USA vastab liberaalse riigi mudelile, seega on põhiväärtuseks indiviidi vabadus ning majanduses kehtib põhimõte, et konkurentsiturg kaotab ebavõrdsuse. Esiteks võtan luubi alla ressursside ümberjagamise kummaski riigis: 1) Saksamaal kehtib astmeline tulumaks, mis võimaldab rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele rahalisi ressursse üle kanda. Maksude suurus sõltub mitmetest erinevatest faktoritest: perekonnaseis, laste arv perekonnas, elukoht, töökoh...
V: Ateena eripära- Ateenas oli linnaks Ateena, Ateenas saadi kodanikuks 20a., demok valitsemine, kõik kodanikud võisid kandideerida riigi ametisse. Sparta eripära- Aristokraatlik valitseja, 2 kuningat valitsesid päritava võimuga, Spartas puudus linn, Spartas saadi 30a kodanikuks Sarnasus mõlemal- vormiliselt kõrgeim võim kodanike rahva koosolekul, kodanike kohustus tegeleda riigiasjadega 2.Millised Sparta ja Ateena erinevused tulenesid riigikorraldusest? Nt? V: Ateenas oli hariduse omamine väga tähtis, seepärast hakati õpetama juba lapseeas väga intensiivselt ning lõpuks sündisidki palju haritud inimesi, Ateenas kuulus aristokraatliku elulaadi juurde sportlikud harjutused ehk gümnastika, Ateena oli käsitöö, kaubanduse ja mereteede keskpunkt (Ateena mereliit) Spartas oli noortest sõjaväelaste kasvatamine juba 7a pandi poisikesed rühma kodust eemale ning pidid ise hakkama saama ja pidevalt tegelema füüsilise treeninguga,
Hellenistlike suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreekamakedoonia päritolu monarhid. Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreekamakedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana austataks. Hellenistlikud linnad Põhiliselt asutati need vanadesse idamaistesse linnadesse. Kogu eluolu linnades oli kreekapärane rajati templeid, teatreid, väljakuid, staadione, gümnaasiume. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi
Millega tegeleb majandusgeograafia? Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut Millistel tasanditel saab majandust vaadelda? Majandust saab veedelda mitmel tasandil, näiteks ühe perekonna (peremajandus), ühe ettevõtte (ettevõttemajandus), ühe riigi (rahvamajandus) või kogu maailma ulatuses (maailmamajandus) Millistest teguritest sõltub mingi piirkonna majanduse iseloom Piirkonna majanduse iseloom sõltub looduslikest tingimustest, riigikorraldusest, ajaloost, inimestest (haridus, oskused), kohalikust kultuurist, suhetest teiste riikide ja religioonidega ja naaberriikide majanduse iseloomust Millisteks majandussekttoriteks majandus jaotub?nende ül? Nim. 3 majandusharu igast sektorist Majandus jaotub 3, sektoriks. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete ja materjalide hankimisega. Töötlev majandus tegeleb hankiva majanduse toodangu töötlemisega tarbimiseks sobivale kujule, näiteks puidutööstus, metallitööstus ja
2. Hellenistliku riigi ja ühiskonnakorraldus · Riikide eesotsas piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarh, valitseja jumalikustamine · Oma lähemad nõuandjad ja abilised valised kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud · Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid palju võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest · Linnades juurdus kreekapärane elu-ja valitsusviis · Maapiirkondi valitsesid hellenistlikud monarhid enam-vähem samamoodi, nagu nende idamaised eelkäijad seda teinud olid · Säilitati talupoja allutatud seisund, mis oli iseloomulik Idamaadele · Sõjavägi ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud
kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisis peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid(ainuvalitseja). Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Klassikalise perioodi linnriigi sõjavägi koosnes peamiselt kodanikest, kes hankisid endale ise ka relvastuse, igaüks vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkad, kes suutsid hobust üleval pidada, moodustasid ratsaväe, keskmise jõukusega kodanikud võitlesid raskelt relvastatud jalameestena ja vaesed moodustasid vibulaskajatest ja lingumeestest kergejalaväe sõjaväe. Hellenistlikus Kreekas sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest
Peeti pühaks. Viikingite kirja litud peamiselt Põhja-Euroopas. XI Rootsi ruunikividel märgitakse ka Eestit. Saagad ehk suulised põlvest põlve edasi kantud lood, sialdavad nii müüte kui reaalsust. Erik Punase saagast teame retki Gröönimaale ja Ameerikasse. Ynglingerite saaga vahendusel teame varasemat ajalugu Rootsil. Põhjala eepos on tuntud kui Vanem Edda, hiljem lisandus Noorem Edda. Saksa kangelaseepos Nibelungide laul. 8. Ülevaade Bütsantsi ajaloost, riigikorraldusest ja ühiskonnast. VI saj langesid Lääne-Rooma alad germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni XV sajandini, mil vallutati Konstantinoopol. Ida-Roomat hakati nimetama Bütsantsiks. Rooma keel. Alad Kreeka, Balkani ps, Väike-Aasia. Keiser Justinianuse ajal püüti taastada Rooma impeeriumit. VI saj kuid lõunaslaavlaste ja langobardide rünnaku tagajärjel seda ei juhtunud. Burgaaride rünnaku tagajärjel rajati Burgaaria riik ja selle elanikud sulandusid slaavlastega
aasta seisuga registreeriti Saksamaal seitse miljonit välisriikide kodanikku. Ühe ema koh ta on 1,4 last ja suremus 10,9/1000 inimese kohta aastal 2011 Kirjaoskus 100% Kõige suurem on asustustihedus linn-liidumaades (Berliinis 3800, Hamburgis 2280 ja Bremenis 1640 in/km2). Hõredamalt on asustatud kirdepoolsed liidumaad Mecklenburg-Vorpommern (75 in/km2) ja Brandenburg (88). Seevastu Nordrhein-Westfalenis elab 530 ja Saarimaal 415 in/km2. Ajaloolise arengu eripärast ja föderaalsest riigikorraldusest johtuvalt ei ole Saksamaal selgelt välja kujunenud metropoli ega ka hiidlinnu. Suurim linnastu on kujunenud ReiniRuhri piirkonnas. Üle 1 miljoni elanikuga linnu on 3, 500 0001 000 000 elanikuga 9 ning 100 000500 000 elanikuga 70 (2003). Neis 82 suurlinnas elab 25,3 miljonit inimest (31% Saksamaa rahvastikust). Alla 2000 elanikuga asulates elab 8% rahvastikust. Saksamaale on iseloomulikud väikesed ja keskmise suurusega linnad.
Parlamendis rohkem kohti saanud parteid moodustavad valitsuse. Näiteks Läti, Soome, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi jpt. Presidentaalse demokraatia korral valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse moodustab president, kes on sisuliselt ka peaministri ülesannetes, esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ja on relvajõudude ülemjuhataja. Näiteks USA, Venemaa, Prantsusmaa. 2.2. Eesti kui parlamentaarne demokraatia EV põhiseaduse I peatükk riigikorraldusest. Paragrahv 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus." Paragrahv 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Paragrahv 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel
9 4. Rahvastik Saksamaa on rahvaarvu poolest Euroopas Venemaa järel teine riik. Saksamaal elab 82 310 000. inimest. Rahvastiku keskmine tihedus on 231 in./km2 (2007). Kõige suurem on asustustihedus linn- liidumaades (Berliinis 3800, Hamburgis 2280 ja Bremenis 1640 in./km2 ) ja Brandenburg (88). Seevastu Nordhein-Westfalenis elab 530 ja Saarimaal 415 in./km2 . Ajaloolise arengu eripärast ja föderaalsest riigikorraldusest johtuvalt ei ole Saksamaal selgelt välja kujunenud metropoli ega ka hiidlinnu. Suurim linnastu on kujunenud Reini- Ruhri piirkonnas. Üle 1mln. elanikuga linnu on 3, 500 000- 1 000 000 elanikuga 9 ning 100 000- 500 000 elanikuga 70 (2003). Neis 82 suurlinnas elab 25,3 miljonit inimest (31% Saksamaa rahvastikust). Alla 2000 elanikuga asulates elab 8% rahvastikust, Saksamaale on iseloomulikud väikese ja keskmise suurusega linnad. Kuni II
teaduslikul kui ka argimõistuslikul tasemel. 14. Mida tähendab Georg Wilhelm Friedrich Hegeli väide, et iga riik on individuaalne totaalsus? [Kultuurifilosoofia, lk 54–55] Hegeli sõnul eristab üht rahvust teisest kultuuriline printsiip, mille kaudu rahvas väljendab oma teadvuse ja tahtmise kõiki külgi, kogu oma tegelikkust. Riigi individuaalne totaalsus tähendab vaimset substantsi, mis moodustub rahva riigikorraldusest, kunstist, filosoofiast ja ettekujutusest oma kultuurist kui niisugusest, koos väliste mõjudega nagu kliima ja positsioon maailmas. Rahva eneseteadvus ja realisatsioon. Kultuur on homogeenne tervik. 7 15. Mis on Jakob von Uexkülli arvates omailm ja kuidas seda mõjutab kultuuriline „sümbolsüsteem“? [Kultuurifilosoofia, lk 55–59]
suunas. 146 eKr liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu Makedoonia ja Kreeka oma riigiga. 133 eKr pärandas Pergamoni kuningas Väike-Aasias oma riigi roomlastele. Nii sai alguse Rooma võim Aasias. Rooma oli tõusnud ülekaalukalt tugevaimaks riigiks Vahemeremaades. Riigikord Roomlased ise nimetasid oma riiki res publica (avalik asi). Kuigi selle mõistega ei seostatud ühtegi kindlat valitsemisviisi, hakkas ta Rooma riigikorraldusest tulenevalt tähistama eelkõige vabariiki ja omab seda tähendust ka paljudes tänapäeva keeltes. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Nad olid kollegiaalsed, mis tähendab, et igasse ametisse valiti korraga kaks või enam meest. Nii vältisid roomlased riigiametnike võimu liigset tugevnemist – kui üks ametnikest hakkas ülemäära esile pürgima kohtas ta suure
Vana-Kreeka poliitiline mõte keskendus riigi ja õige valitsemisvormi uurimisele. Riiklus tekkis poliste kujul, kui süvenesid klassilised erinevused. Koos polisega tekkis kodakondsuse mõiste. Kodanikkonna moodustasin tol ajal täiskasvanud ja relvaõigusega mehed. Naistel puudusid poliitilised õigused. Enamuse võimu hakati nimetama demokraatiaks. Poliitikaga tegelesid kodakondsed. Poliitikakäsituse küsimused olid kodaniku õigustest ja õiglusest, seaduslikkusest ning õigest riigikorraldusest. Vana-Kreeka traditsioon, mis seisnes jumalate ja kodanike kollektiivse tahte jälgimses asendus Rooma ajal riigi ja võimu rajanemisega avalikule õigusele. Roomlaste jaoks oli riik kodanike kooskõlastatud õiguste süsteem. Selle aluseks oli loomulik seadus. Poliitilised ideed keskajal Keskajal sulas antiikajastu riigi- ja õiguskäsitlus kokku kristlik-religioosse maailmavaatega. Riiki peeti institutsiooniks, mille ülesandeks oli tagada õigluse valitsemine ja sellel põhinev
ebaõiglaseks. Tubliks ei saa inimene ilma selliseid tegusid tegemata. „Me saame õiglasteks, tehes õiglasi tegusid, tasakaalukaks — tasakaalukaid ja vapraks — vapraid tegusid tehes.“ „See leiab kinnitust ka riikides juhtuva puhul. Seadusandjad muudavad kodanikke tublideks neis harjumisi kujundades ja see ongi iga seadusandja soov. Need aga, kes sellega hästi hakkama ei saa, kukuvad läbi — selle poolest erineb hea riigikorraldus kõlbmatust riigikorraldusest. „ „vastastikuses suhtluses inimeste seas tegutsedes muutuvad ühed meist õiglaseks, teised aga ebaõiglaseks.“ Tegude puhul pole sugugi tähtsusetu, kas rõõmustada või kurvastada, nii nagu on hea või nagu on halb. Nii et seetõttu seostubki loomutäiust ja poliitikat puudutav uurimistöö ka naudingu ja kannatusega, sest see, kellel need õigesti avalduvad, on tubli, kellel aga halvasti — on halb.
Linnriigid püsisid ka hellenismiperioodil, kui need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreekamakedoonia päritolu monarhid. Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreekamakedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana austataks. Linnades juurdus kreekapärane elu- ja valitsusviis, maapiirkondi valitsesid aga hellenistlikud monarhid enam-vähem samamoodi, nagu nende idamaised eelkäijad seda teinud olid. Näiteks Egiptuse talupojad jätkasid tööd riigivõimu range bürokraatliku kontrolli all nagu juba aastatuhandeid tavaks, ainult nüüd laekusid maksud kreeka-makedoonia valitsejatele.
3. Sotsio-psühholoogiline aspekt: kodanikud eeldavad ühtset ja toimivat seadusandlikku kogu, mida aga ei ole, sest koosneb liiga paljudest erineveta vaadetega inimestest. 2. TÄIDESAATEV VÕIM Täidesaatva võimu ülesanne on ellu viia poliitilise süsteemi poliitikat, seadusi ja direktiive . Täidesaatva võimu eesotsas on president, peaminister või väike grupp inimesi. Laiemalt võttes on täidesaatva võimu pädevuses ka suur osa seadusandlusest. Täidesaatva võimu tähtsus sõltub riigikorraldusest (demokraatlik vs. mittedemokraatlik). Strukturaalsed korraldused Peaaegu igal pool on täidesaatva võimu pea võim suurem ülejäänud täidesaatvast võimust, kuid mitte absoluutne. Kõrgema tasandi korralduste täitmisel tekkivaid probleeme põhjustab: 1. TV organiseerimata sisemine struktuur . 2. Täidesaatval võimul pole küllaldaselt ressursse viimaks täide juhi käske 3. Täidesaatva võimu sisemised üksused on liiga ametis üksteisega võistlemises 4
annaabi.ee 
