Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"riigikordadega" - 5 õppematerjali

Ideaalne ühiskond-kas ainult Utoopia
2
doc

Ideaalne ühiskond-kas ainult Utoopia?

Sotsialism on ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fasism vastandlikud ideoloogiad. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Utopistlik sotsialism on oluline mitmete kaasaegsete sotsialistlike mõttevoolude tekkimisel. Platoni "Ideaalse riigi" riigikorraldust võiks kõrvutada totalitaarsete riigikordadega tänapäeval nagu näiteks stalinistlik NSVL või hitlerlik Saksamaa ja teised, kus riik sekkub ühiskonna kõikidesse eluvaldkondadesse ja ka üksikisikute ellu, ent viimaste puhul olid lähtepunktid ja oodatav tulemus erinevad. Kokkuvõtteks võin öelda , et iga inimene rajab oma ideaalse riigi ise. Kõigil meil on oma mõttes unistuste riik, kus me elada ja olla sooviksime. Nagu öeldakse : "Ilu ilma vooruseta on nagu roos lõhnata", see tähendab seda, et ei

Eesti keel → Eesti keel
89 allalaadimist
Roheline energia
3
docx

Roheline energia

rakettidega sama tegi. Tere külma sõja ohtlikuim kriis. 29. sama mis 28 30. 1960 oli aafrika aasta (17 asumaad iseseisvus ja tekkis 30 riiki). Tehti Aafrika ühtsuse organisatsioon, mis ühendas aafrika riikide koostööd ja järgis, et kolonisatsioonide riigipiirid ei muutuks. See tõi omakorda probleeme, kuna koloniseerijaid ei huvitanud, mis kus kelle hõim kuskil oli ja üks hõim võis mitmes eri riigid olla riigipiiride tõttu. Samuti toimus nsvl ja usa propagandad dem/kom riigikordadega,toetati relvade, raha ja muude resurssidega. Selle tagajärjel paljud tänapäeva konfliktid.

Ühiskond → Ühiskond
1 allalaadimist
Ligi ja Ossinovski konflikt
22
docx

Ligi ja Ossinovski konflikt

"See, et Jürgen Ligi eelistab sisulise diskussiooni asemel rünnata inimest, ei ole üllatus. See, et minu ja Jürgen Ligi arusaamad poliitilisest kultuurist ning vastastikusest lugupidamisest erinevad kardinaalselt, ei ole samuti üllatav. Ent see, et "liberaalse" erakonna aseesimehe poliitilisse arsenali on tulnud etnilis-kultuurilise sildistamise põhimõisted, on midagi uut. Ei hakka tsiteerima põhiseadust ega euroopalikke väärtusi, veel vähem tooma paralleele teiste riigikordadega," sõnas Ossinovski. (Ossinovski: Ligi ei tohiks sellise avalduse järel ministrina jätkata, 2014) 2.2 Tiit Made arvamus Võtame selle Ligi saatusliku lause ette ja vaatame, mis valesti läks. Ütles sisserännanu. Papa-Ossinovski oli ju sisserännanu. See on sula tõde ja ei mingit rahvustevahelist vaenu. Tuli Eestisse paremat elu otsima ja sai. Nüüd on lugupeetud kapitalist ja ühe erakonna suurrahastaja. Tubli ja ei midagi solvavat. Ütles sisserännanu poeg

Ühiskond → Ühiskond
7 allalaadimist
Filosoofia
15
doc

Filosoofia

Seda võib nimetada teguriks, mis ei tee Platoni riiki suletud seisuslikuks süsteemiks, vaid lubab võimekate inimeste tõusu kõrgematele positsioonidele ja vähemväärtuslike langemist. Platon lubas hariduses ja ka riigi juhiks saamisel võrdseid võimalusi nii meestele kui naistele. Jällegi polnud tähtis niivõrd sooline erinevus kui tarkuse (mõistuse) olemasolu. Platoni "ideaalse riigi" riigikorraldust võiks kõrvutada totalitaarsete riigikordadega tänapäeval nagu nt stalinistlik NSVL või hitlerlik Saksamaa jt, kus riik sekkub ühiskonna kõikidesse eluvaldkondadesse ja ka üksikisikute ellu, ent viimaste puhul olid lähtepunktid ja oodatav tulemus erinevad. Palju on vaieldud selle üle, mis oli Platoni eesmärk kirjutades sellise "Riiki". Kas tahtis ta tõesti luua ideaalriigi konseptsiooni või läbi selle kontseptsiooni kujutada õigluse olemust. Välja võib tuua mitmeid erinevaid seisukohti.

Filosoofia → Filosoofia
564 allalaadimist
Vanaaja konspekt kaartidega
46
pdf

Vanaaja konspekt kaartidega

Rooma aristokraatia ülemvõimu aeg, nobiliteedile kuulus võim. Ametlik nimetus oli Rooma senat ja rahvas- Senactus Populus que Romanus ehk SPQR, teine termin oli Res pulica ehk avalikud asjad Rooma oli jätkuvalt sel ajal linnriik. Ta valitses Itaaliat liitlaste üle domineerides. Divide et impera. Iga leping oli erinev tingimuste suhtes, arvestades kohalikke olusid ja pannes liitlased erinevasse vahekorda Roomaga, seega oli raskem kokku tulla ja vastu hakata. Liitlased olid autonoomsed, oma riigikordadega. Roomlased ei sekkunud siseasjadesse, aga nende sümpaatiad olid aristokraatlikud. Kriitilistes oludes kaldusid roomlasted toetama aristokraate, mitte demokraate. Liitlased pidid olema lojaalsed ja andma oma sõjaväed Rooma käsutusse. Rooma sõjavägi koosnes suht pooleks roomlastest ja liitlastest. Lisaks liitlastele jagasid roomlased lahkelt oma kodakondsust, eriti latiinidele. Ka seda anti erinevat. · Mõnedele linnadele ja kodanikele anti täielik kodakondsus kõigi õigustega

Ajalugu → Vanaaeg
75 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun