Tsiviilkohtumenetlus
Hagimenetluses on pooltel vastandlikud huvid, hageja soovib, et nõue rahuldataks ja kostja
soov on vastupidine. Võistlevuse printsiibi kaudu teostatakse tsiviilasja asjaolude igakülgse
ja võimalikult täieliku väljaselgitamise eesmärki, hageja esitab kõik tõendid, mis on temale
kasulikud vastavalt esitatud hagile ja kostja esitab kõik selle, mis haginõuet ümber lükkaks.
Toon siin näite Riigikohtu praktikast ( Lisa nr 1),(Riigikohtuasi nr 3-2-113-05), milles on
selgelt näha kuidas tsiviilkohtumenetluses peab tõendeid esitama, millal võib tõendeid
esitada, millal enam ei saa tsiviilkohtumenetluses tõendeid esitada, samuti on siin ära toodud
regulatsioon tsiviikohtumenetluses juhul, kui varem jõustunud kohtuotsusega asjas, kus kostja
on esitanud sama hageja vastu hagi samal alustel ja sama eseme suhtes , kuid millele on
tekkinud uued tõendid, kas siis saab antud tsiviilasja uuesti menetleda või mitte.