kaasa töötada) Osalusdemokraatia roll tundub praegusel hetkel Eesti poliitilisel maastikul olevat ,,paar tilka mett tõrvapotis". Eestlaste põhjamaine, suhteliselt passiivne mentaliteet aitab kaasa olukorrale, kus oma õigust riigi juhtimises osalemisele kasutatakse vaid valimiskasti juures, kui sedagi. Arvatakse, et sellega nende osa lõpeb, utoopilises ideaalmaailmas võiks sellega kodanikupoolne riigijuhtimine alles alata. Alustades kodanikuühenduses ja MTÜ-des osalemisest, kuni riigikoguliikmete kaudu Riigikogu töö kohta arupärimises või ettepanekute tegemises, on aktiivse kodaniku potensiaalne tööpõld väga avar. Tiit Ojasoo, NO99 teatri lavastaja, ütles oma groteskpoliitlises lavastuses ,,Ühtse Eesti Suurkogu", et ,,Kui sina ei tegele poliitikaga, siis poliitika tegeleb sinuga.". Seda on raske vääriti mõista. Allikad: · Andrus Saar: osalusdemokraatia seadust on Eestis vaja http://uudised.err.ee/index.php?06118103
· Poliitikate ratsionaalsus tagatakse konsensusliku otsustamise teel, mis eeldab erinevate huvi- ja sihtrühmade kaasamist poliitika kujundamise protsessi · Poliitiliste ostuste kujundamisse kaasatakse analüütilisi ressursse, mis toetavad tervikliku monitooringusüsteemi väljaarendamist · Teadlik ja aktiivne kodanikuühiskond mõjutab valitsust viima ellu säästva arengu põhimõtetest lähtuvat sihipärast poliitikat Näiteid avaliku arvamuse mõjust SP-le · Riigikoguliikmete palgad avalik arvamus: "Riigikogu, peatage oma palgatõus!" · Nõudmist, et keskmine palk (või reatöötaja palk) peaks Riigikogu palkadele järele jõudma, ei ole mitte kordagi väljendatud · Küsimus: kas keskmise- või madala palga saajate elujärg muutub sellest paremaks, kui RK liikmete sissetulekuid arvutatakse mõne teise valemiga (vähendatakse)? SP areng Euroopas · Iga mitte- või vähekindlustatud inimene peaks saama nii palju abi, et tal oleks
· Kõik normid peavad olema kantud ülipositiivsest ehk loomuõigusest. · On midagi loomulikku, mis meile kuulub, mida ei saa seadusega võtta. · Riigikohus on ka konstitutsioonikohus. · Eesti õiguskord kasutab õiguse allika tähenduses õigustloovat akti paragrahv 139 sätestab selle. · Seadus sisaldab alati õigusnormi. · Kõik teised ei pruugi õigusnormi sisaldada. 2. KONSTITUTSIOONILISED SEADUSED vastuvõetavad riigikoguliikmete häälteenamusega. · Presidendi valimine · Valitsuse seadus · Kodakondsusseadus · Eesti Panda seadus jne. 3. RAHVUSVAHELINE TAVAÕIGUS on PS tulenevalt meie korra lahutamatu osa. 4. SEADLUS vabariigi president annab seadlusi e. teatud tingimustel võib ta täita seadusandja rolli. · Juhul kui riigikogu ei saa kokku tulla. · Edasilükkamatud riiklikud asjad. · Dekreediandlus pole parlamentaarsele vabariigile iseloomulik. 5
jne. Neid tuleb rünnata, nii nagu nad oma inimlike nõrkustega, ja mitte kunagi nende täies ja hiilgavas institutsioonirelvastuses (5:10). Sfäärid sünnitavad õige erinevaid probleeme ja nõuavad erilist kohandatud tehnilisi võtteid. Üldkehtiv reegel näeb ette, et mida kaugematesse võimusfääridesse söandatakse minna, seda otstarbekamalt tuleb Sisesfääri sisustada ja korraldada (5:10). Näiteks üsna lootusetu on püüda parteibossile, ametnike ja riigikoguliikmete mõjutamisega riigikogus läbi suruda endale kasulikku seadust, kui see samal ajal sinus süütunnet tekitab (5:11). 1.6 Võimu aspektid Inimese asendeist: mis neis sisaldub võimsust Inimene, kes nii meelsasti seisab püsti, võib paigast liigumata ka istuda, lebada, kükitada või põlvitada. Kõik need asendid ja iseäranis üleminek ühest teisele väljendavad midagi kindlat
Täidesaatev kõrgeim organ Valitsus, mis oli allutatud Parlamendile. Riigivanem oli riigiametnik. PS muutmise kohta võis ettepaneku teha Riigikogu või rahva algatusel referendumi teel (vajalik 25000 inimest). 24. Võimukorraldus EV-is 1934 a. PS-e järgi. Rahvahääletusel 14- 16 oktoober 1933 a. viidi PS-sse sisse muudatused, ``Eest Vabariigi Põhiseaduse muutmise seadus``., jõustus 24.01.1934 (muudeti 30 paragrahvi). Muudeti Riia ehituse aluseid puudutavad paragrahvid. Riigikoguliikmete koosseis (50 , 4-ks aastaks). Riigivanem sõltuv Riigikogust, valiti rahva poolt 5-ks aastaks. Riigivanema võim suurenes, ta võis parlamendi laiali saata, nimetada ametisse ja tagandada valitsust. Oli riigi juht, võis sõlmida välislepinguid, välja anda seaduse jõuga dekreete, millega võis vastu võtta ka eelarve ja viia sisse erakorralise olukorra viieks aastaks. 14 25
see põhjustada eetilise ja huvide konflikti täidetavate võimufunktsioonide ning sellest johtuvalt ka isiklike ning avalike huvide vahel. http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/III-4%2F1-6%2F94 Asendusliikmed ei pruugi olema sõltumatud (majanduslik probleem, nt riigikogu palk). Alternatiivid asendusliikmetele: ministrid on ka parlamendi liikmed. § 64 lg 2 p 1 kohaselt kõikide Riigikoguliikmete mandaat peaks lõppema automaatselt, kui nad kuuluvad riigi osalusega ettevõtete nõukogudesse/volikogudesse. KOV on täietevvõimu struktuuriüksus, on autonoomia, tema erisus seisneb selles, et ta pole mitte kõrgemalt poolt määratud, vaid on vahetult legitimeeritud (tal on oma legitimatsioonikett) KOV liige Riigikogus ei esindaks enam kogu rahva huve, vaid oma KOV omi. 4
nõue??. Tulles põhiseaduse muutmise nõudmiste juurde. Eesti põhiseadus oli üsna erandlik, sest puudus riigipea funktsioon - kellel ei olnud teadmisi, kas selline põhiseadus toimima hakkab, aga 20. aastate algusess ei olnud ühtegi poliitikut, kes oleks öelnud, et põhiseadusel oleks midagi viga. Esimest korda võttis selle teema üle Rahvuslik Vabameelne Partei - põhiseadus tuleks võtta revideerimisele, tuleks vähendada riigikogu võimu ja riigikoguliikmete arvu ja selle arvel laiendada valitsuse võimu, tuleks luua riigipea funktsioon - aga see jäi valimiseelseks propagandaks. Esmakordselt võeti põhiseaduse muutmise idee praktiliselt ette peale putsikatset, aga see ei oleks olnud põhiseaduse täielik muutmine - valitsus rikkus põhiseadust Laidoneri ametisse kutsumisega (põhiseaduse järgi võis ülemjuhataja ametisse kutsuda vaid sõja puhkedes). Sisuliselt algasid depatid põhiseaduse muutmise kohta 1926. aastal
annaabi.ee 
